Perearst Karmen Joller pöörab tänasel suitsiidiennetuspäeval tähelepanu antidepressantidega kaasnevatele ohtudele.
Karmen Joller juhib tähelepanu antidepressantide võtmisega kaasnevale murekohale
Joller kirjutab Facebookis jagatud postituses, et antidepressantide võtmise esimesel, vahel ka veel teisel ravikuul, tuleb depressiooniravi saavale inimesele väga toeks olla, kuna suitsiidimõtted võivad ootamatult naasta.
Sageli arvatakse, et enesetapust rääkimine võib depressioonis inimese tegudeni viia. «Tegelikkuses teevad suitsiidimõtted inimesele endale ka muret: need mõtted on võõrad, justkui kellegi teise omad, eriti alguses. Ja kui kellegagi on võimalik neist mõtetest rääkida, on see sageli hoopis kergenduseks. Kellelegi toetudes on kergem jõuda ka arsti juurde. See võiks toimuda enne, kui suitsiidmõtted päris omaks saavad,» kirjutas Joller.
Suitsiidirisk võib aga arsti sõnul tõusta ka depressiooniravi foonil, sest suitsiid nõuab ettevõtlikkust. Antidepressandi meeleolu parandav toime saabub alles kolmanda ravinädala paiku, veidi enne seda aga saab inimene osaliselt tagasi oma jõu ja teotahte. Seega võib ta leida endas jõudu täide viia ka oma ammused kavatsused, nendib Joller.
Seepärast tuleb depressiooniravi saavat inimest hoolikalt jälgida ja just esimesel, vahel ka veel teisel ravikuul talle väga toeks olla. Kui inimene on sellest riskist teadlik, oskab ta ka ise enda mõtete aktiivsust tähele panna ja abi paluda. Rasketel juhtudel, kus inimesel on haiguskriitika vähenenud, alustatakse ravi haiglas.
«Kui avastad, et su lähedasel või vähem lähedasel inimesel on meeleoluhäire, küsi ka enesetapumõtete kohta. Ära püüa tema mõtteid kuidagi pisendada ega teda ümber veenda: analüüsima peab neid mõtteid spetsialist. Ole lihtsalt mõistev, kuula ära ja vii inimene kokku professionaalse abiandjaga,» soovitas Joller. Sageli aitab just enesetapumõtetest rääkimine inimesel endale tunnistada, et ta üksi hakkama ei saa, ja ta on valmis abi otsima, lisas ta.