Karastamisel on vaimsele tervisele üllatav mõju

Karastamine mõjub vaimsele tervisele hästi. Foto: Shutterstock

Mõni inimene kannatab külma paremini kui teine – näiteks „Jäämees“ Wim Hof suudab viibida jäises vees pea kaks tundi järjest. Teadlased selgitasid välja, et inimese aju on võimalik treenida ekstreemsete oludega ja stressiga toime tulema.  

Võime taluda külma areneb pika harjutamise tulemusel. Inimene on võimeline oma valu- ja külmataluvuse piire nihutama ning see võib mõjuda positiivselt nii vaimsele kui füüsilisele tervisele.

Külmas vees viibimine põhjustab ajus mitmeid reaktsioone, mis kaitsevad keha alajahtumise eest. Näiteks väheneb verevarustus jäsemetesse ning aktiveerub sügavam lihaskiht, mis aitab säilitada soojust. Need reaktsioonid tekivad automaatselt, ilma inimese teadliku otsuseta nii reageerida. Teadlaste hinnangul on aga inimesel siiski võime neid reaktsioone vaimsete mehhanismidega mõjutada. 

Esimesena arenesid inimestel füsioloogiliste funktsioondie ja reaktsioonide eest vastutavad aju piirkonnad ning alles hiljem psühholoogiliste reaktsioonidega seonduvad piirkonnad. See tähendab, et füsioloogial on kohati tugevam mõju psühholoogia üle. Näiteks pärsib pikalt külmas viibimine inimese ratsionaalset mõtlemist ning tekitab negatiivse emotsionaalse reaktsiooni, mis ajendab teda midagi ette võtma. Seevastu ei ole võimalik pelgalt kujutlusvõime abil (näiteks soojale toale või rannaliivale mõtlemine) teel füsioloogilist külmatunnet leevendada.

Ometi on teadlased tuvastanud strateegiad, mille abil on võimalik suurendada psühholoogilist mõju füsioloogilisele tunnetusele. Näiteks meditatsioon ja kontrollitud hingamine – hingeldamine ja hinge kinni hoidmine vaheldumisi – on kaks strateegiat, mida kasutas külmaga toime tulemiseks Wim Hof. Teadlased lasid tal 4-kraadises vees oma strateegiaid katsetada. Uuringus osales võrdluseks ka teisi inimesi, kes selliseid strateegiaid ei kasutanud. Leiti, et Hofi naha temperatuur ei langenud samal määral nagu teistel osalejatel, ning erinevalt teistest, aktiveerus tal aju keskosas asuv piirkond (periaquductal hallaine), mis reguleerib külma ja valuga seonduvaid reaktsioone ja signaale. See piirkond vabastab vajadusel opioide ja kannabinoide, mis leevendavad valu ning ärevust. Tänu sellele oli Hof võimeline paremini valu ja külmatundega toime tulema ning leiti, et tema ajus liiguvad valu signaalid teisiti.

Leiti, et meditatsioon pikendab valu vaigistavat toimet ning suurendab ajus vabanenud opioidide ja kannabinoidide kogust, mis omakorda suurendab ajus serotoniini ja dopamiini kogust. Serotoniin ja dopamiin leevendavad ärevust, suurendavad rahulolu ning õnnetunnet. Teadlaste hinnangul tähendab see, et inimestel on arvatust enam kontrolli iseenda meeleolu ja ärevuse üle ning et aju on võimalik treenida stressi tekitavate stiimulitega paremini toime tulema.