:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2019/09/12/12552181t1h2b95.jpg)
Täna Brüsselis toimuva maailma esimese üleilmse vaktsineerimisteemalise tippkohtumise eesmärk on aidata kaasa vaktsiinennetatavate haiguste leviku peatamiseks ning takistada vaktsiinide kohta eksitava teabe levikut maailmas.
Teatatud leetrijuhtumite arv maailmas on alates 2006. aastast suurim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2019. aastal praeguse seisuga teatatud leetrijuhtumite arv maailmas on alates 2006. aastast suurim. 2018. aastal alanud leetrijuhtude arvu kasv on 2019. aastal jätkunud – aasta esimesel poolel teatati ainuüksi WHO Euroopa piirkonnas ligikaudu 90 000 juhtumist ja maailmas rohkem kui 365 000 juhtumist. Juba esimesel poolaastal on seega rohkem haigusjuhte kui alates 2006. aastast igal aastal kokku.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker sõnas: «On lubamatu, et maailma arenenud riikides surevad lapsed ikka veel haigustesse, mis oleks tulnud juba ammu välja juurida. Veel halvem on see, et meil on lahendus olemas, aga seda ei kasutata täiel määral. Vaktsineerimisega juba hoitakse ära 2–3 miljonit surmajuhtumit aastas ja kui vaktsineerituse tase maailmas tõuseks, võiks see ära hoida veel 1,5 miljoni inimese surma. Tänane tippkohtumine annab võimaluse selle probleemiga tegeleda. Komisjon jätkab koostööd ELi liikmesriikidega nende jõupingutustes ja meie partneritega, kes täna siin on. Tegemist on üleilmse probleemiga, mille peame lahendama üheskoos ja kohe.»
Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus sõnas: «Pärast aastatepikkusi edusamme oleme jõudnud kriitilisse pöördepunkti. Leetrid on jälle levima hakanud ning üks laps kümnest jääb endiselt ilma olulistest vaktsiinidest,» ütles dr Tedros. «Me saame olukorda parandada ja peame seda tegema. Selleks tuleb tagada, et kõik saaksid vajalikke vaktsiine ning et valitsused ja partnerid investeeriksid immuniseerimisse kui kõigi õigusesse ja sotsiaalsesse hüvesse. Nüüd on aeg suurendada toetust vaktsineerimisele kui kõigi tervishoiu olulisele osale.»
Neljas Euroopa riigis on tekkinud uued leetrite puhangud
Tippkohtumise avamisel kutsusid president Juncker ja dr Tedros üles kiiresti tõhustama jõupingutusi, et peatada selliste vaktsiinennetatavate haiguste nagu leetrite levik. Viimase kolme aasta jooksul on seitse riiki, sh neli Euroopa riiki, kaotanud oma staatuse riikidena, kus leetrid on likvideeritud. Uued puhangud on otseselt tingitud ebapiisavast vaktsineeritusest, sealhulgas teismeliste ja täiskasvanute hulgas, keda ei ole kunagi täielikult vaktsineeritud. Et vähenenud vaktsineerimisega seotud olukorda tõhusalt parandada, käsitletakse tippkohtumisel mitmesuguseid vaktsineerimistõkkeid, sealhulgas õigusi, eeskirju ja juurdepääsu, vaktsineerimisteenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja mugavust; sotsiaalseid ja kultuurinorme, väärtusi ja toetust; individuaalset motivatsiooni, hoiakuid, teadmisi ja oskusi.
Euroopa Komisjon ja Maailma Terviseorganisatsioon kutsusid üles tugevalt toetama ka ülemaailmset vaktsineerimise ja immuniseerimise liitu (GAVI). GAVI mängib väga tähtsat rolli üleilmsete vaktsineerimise eesmärkide saavutamisel maailma vaeseimates riikides.
Samuti on üleilmse vaktsineerimisteemalise tippkohtumise päevakavas uued mudelid ja võimalused vaktsiinide väljatöötamise hoogustamiseks ning viisid, kuidas tagada, et immuniseerimine oleks rahvatervise prioriteet ja universaalne õigus.
Vaktsiinikõhklus on üks suurimaid terviseohte
WHO teatel on vaktsiinikõhklus, mille põhjuste hulgas on enesega rahulolu ning vaktsineerimise vastu usalduse ja vaktsineerimisteenuste mugavuse puudumine, üks kümnest terviseohust 2019. aastal. Vaktsiinid on ohutud ja tõhusad ning iga tugeva esmatasandi tervishoiu süsteemi aluseks.
Vastavalt üleilmsele uuringule Wellcome Global Monitor, milles käsitletakse inimeste arvamusi ja hoiakuid seoses teaduse ja peamiste terviseprobleemidega, nõustub 79 protsenti inimestest maailmas sellega, et vaktsiinid on ohutud, ja 84 protsenti sellega, et need on tõhusad. Aruanne vaktsiinide usaldamise olukorrast ELis aga näitab, et paljudes ELi liikmesriikides keeldutakse vaktsiinidest järjest enam seetõttu, et maailmas on usaldus vaktsiinide ohutuse ja tõhususe vastu vähenenud. Usalduse puudumine on oluline põhjus, miks üldimmuunsuse tagamiseks ülioluline vaktsineerituse tase on madalam, ja selle tõttu esineb rohkem haiguspuhanguid.
Käesoleva aasta aprillis avaldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt usub ligikaudu pool ELi elanikkonnast (48 protsenti), et vaktsiinidel on sageli rasked kõrvaltoimed, 38 protsenti arvab, et need võivad põhjustada haigusi, mille eest nad peaksid kaitsema, ja 31 protsenti on veendunud, et need võivad nõrgestada immuunsüsteemi. Need näitajad on tingitud ka sellest, et digi- ja sotsiaalmeedia kaudu levib vaktsiinide eeliste ja riskide kohta järjest enam väärinfot.
Euroopas ja kogu maailmas on esmatähtis liikuda üldise tervisekindlustuse ja lõppkokkuvõttes kestliku arengu eesmärgi nr 3 (tagada hea tervis ja heaolu edendamine igas vanuses inimestele) poole. WHO, selle liikmesriigid ja Euroopa Liit on astunud julgeid samme, et kõrvaldada immuniseerimisega seotud puudused, mis võimaldavad vaktsiinennetatavate haiguste levikut. Tegevusel, mis on algatatud vastavalt WHO Euroopa vaktsineerimise tegevuskavale, nõukogu soovitusele vaktsiinennetatavate haiguste tõrje koostöö tõhustamise kohta ning Euroopa Liidu vaktsineerimisalasele ühismeetmele, on kaugeleulatuv mõju tervishoiusüsteemidele ja kogukondadele.