«Laste tervisekäitumisel on perel ja kodul väga oluline roll,» ütles Tervise Arengu Instituudi tervise ja heaolu edendamise keskuse juhataja Tiia Pertel tänases Kuku Raadio saates «Patsiendiminutid».
Mida teha? Elame küll varasemast kauem, aga haigemana
Nädalapäevad tagasi avaldas statistikaamet järjekordse prognoosi inimeste tervise ja eluea kohta. Selgus, et elame küll varasemast kauem, aga haigematena. Kui siiani on tervena elatud aastad pidevalt tõusnud, siis 2018. aastal toimus esmakordselt langus – võrreldes varasema aasta näitajatega elavad mehed tervena kaks ja naised kolm aastat vähem ehk pea kolmandik oma elust ollakse haiged. «Ühekordne muutus ei pruugi veel langustrendi tuua, kuid tähelepanelikuks muudab see küll,» lausus Pertel.
Keskmise oodatava eluea tõusuga on Eesti aasta-aastalt Euroopa riikidele lähemale liikunud. «Kui vaadata tervena elatud aastaid ja nende aegrida teistes Euroopa Liidu riikides, siis on ka seal kasv aeglustunud või peatumas. Eesti häda on aga selles, et meie tänane tase on teistest oluliselt madalamal ehk meie inimesed jäävad varem haigeks,» võttis Pertel kokku.
Inimese eluviis ja tehtud valikud mängivad olulist rolli nii tulevase haigestumise kui ka laiemalt elukvaliteedi osas. «See, kuidas elame, sõltub ümbritsevast keskkonnast ning inimese enda oskustest, teadmistest ja hoiakutest. Küll on aga nii, et mida vanemaks saame, seda olulisemaks eluviis muutub,» rääkis Pertel.
Tõenduspõhine meditsiin liigub suurte sammudega edasi. Ühelt poolt toodab meditsiini areng juurde tervist, teiselt poolt ka järjest kauem elavaid inimesi, kes ise enam hakkama ei saa. Meenub hiljutine näide, kus arutati lihashaige lapse ravi hüvitamist, teadmata selle ravi kaugmõjusid ehk milline saab olema patsiendi elukvaliteet tulevikus. Need on keerulised eetilised küsimused, kus ja kuidas langetada otsuseid ravi pakkudes. «Kuid on selge, et kõrgel tasemel aktiivravi puhul on sama oluline sinna kõrvale pakkuda ka väga head taastusravi,» sõnas Pertel.
Eesti inimesed kaotavad enim tervena elatud aastaid luu- ja lihaskonna haigustele. «Siin ongi väga oluline, et igapäevane liikumine, tervist toetav võimlemine ja taastusravi oleksid kättesaadavad,» rääkis Pertel.
Kui vaadata inimeste riskikäitumist, siis Eestis on positiivne see, et üha enam on neid noori, kes lükkavad edasi alkoholi ja tubaka esmast proovimist. Küll aga levivad uued trendid, mille noored kiiresti omaks võtavad, näiteks katsetatakse e-sigarettide või kanepiga. Kui siiani on ennetuses räägitud palju eelkõige inimeste teadlikkuse tõstmisest, siis vähemalt sama oluline on ka koostöö ja üheskoos sotsiaalsete normide kujundamine.
Suurim edulugu maailmas on kahtlemata Islandi näide, kus sõltuvusainete kasutamine noorte hulgas langes drastiliselt tänu poliitikute, õpetajate, treenerite ja lastevanemate ühisele kokkuleppele, et noorte heaolu on riigi prioriteet. «Praegu on seal väga hästi planeeritud noorte vaba aja veetmine nii koolis kui ka koolivälisel ajal, selleks on leitud piisavalt raha,» lausus Pertel. Lisaks peetakse tähtsaks, et ka pere veedaks võimalikult palju aega koos ja selleks pakutakse koolitusi, et vanemad oma rolliga edukamalt toime tuleksid.
Eestis on katsetatud mitmeid ennetusprojekte, näiteks vanemlusprogrammi «Imelised aastad«, «Vepa» käitumisoskuste mängu, kiusamisvastast «KiVa». «Meie järgmine algatus on suunatud lastevanematele ja lasteaiakasvatajatele. Programmi eesmärgiks on panna mudilased rohkem liikuma, vähendada näksimist toidukordade vahel ning kasutada joogiks rohkem vett,» rääkis Pertel.
Islandilt oleks meil õppida, et projektipõhisus iseenesest suurt muutust veel ei loo, selleks saab olla vaid järjepidevus ja piisav rahastus, et end praktikas tõestanud algatused iga lapseni jõuaks.