«Ava meeli» kampaania toob inimesteni pimedate jalgpalli ja viiplemisväljakutse

Kampaania kõneisik, massöör Allan Vibur rõhutab, et puudega inimest ei vaadataks tööle kandideerimisel eelarvamusega. «Ta on ikkagi tavaline töötaja, kelle puhul on oluline see, mida ta oskab. Pimedana hakkamasaamine ei tee minust superkangelast. Märka mu tegelikke võimeid.» Foto: Ava Meeli

Tänasest algab kampaania «Ava meeli», mis julgustab meelepuude asemel märkama igaühe võimeid ning oskusi. Kampaanias jagavad nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega inimesed avameelselt oma kogemusi ning praktilisi nõuandeid töö- ja igapäevaelust.  

«Nii igapäevaelus kui ka töös on meie hulgas erinevate tugevuste ja oskustega inimesi,» ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. «Meelepuue võib kõrvaltvaataja jaoks tunduda ületamatu takistusena. Tegelikult elavad ka meelepuudega inimesed huvitavat ning vaheldusrikast elu ja on väga võimekad erinevates valdkondades. Soovime ühiskonnas luua hoiakuid, mis väärtustavad igaühe eripärasid, ning julgustada alati märkama inimest, mitte puuet.»

Meelepuue võib väljenduda kas kuulmis-, nägemis- või kõnehäires. Sotsiaalkindlustusameti andmetel elab Eestis umbes 2000 kuulmispuudega inimest, 2300 nägemispuudega inimest, 1700 keele- ja kõnepuudega inimest. Lisaks on meelepuudega inimesi ka liitpuudega inimeste seas.

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa sõnul on tööandjad erivajaduste ja vähenenud töövõimega inimeste kaasamisel aina teadlikumad. «Tööandja otsib eeskätt sobivate oskustega inimest, kes kannaks ka organisatsiooni väärtusi. Meelepuue on üha vähem takistuseks, sest tööandjate teadlikkus on paranenud ja hea töötaja jaoks ollakse valmis paindlikkuseks. Väga suureks abiks on ka erinevad meetmed ja toetused, millega töötukassa tööandjaid vähenenud töövõimega inimeste palkamisel abistab – näiteks sotsiaalmaksu tasumine või töökoha kohandamiseks tehtavate kulutuste kompenseerimine,» ütles Aas. 

«Erivajadusega inimeste kujutamine meedias on tihti liigselt heroiseeriv, näidates, kuidas inimene saab «puude kiuste» hakkama igapäevaste toimingutega. See loob stereotüüpse kuvandi, kus fookus langeb puudele, mitte inimesele. Teeme üleskutse avada oma meeled ning märgata eelkõige inimest ja tema tegelikke väärtusi. Õpi näiteks 29. septembriks, rahvusvaheliseks kurtide päevaks selgeks oma nime sõrmendamine,» selgitas kampaania «Ava meeli» loovjuht Kaidor Kahar. 

Kampaania kõneisik, massöör Allan Vibur rõhutab, et puudega inimest ei vaadataks tööle kandideerimisel eelarvamusega. «Ta on ikkagi tavaline töötaja, kelle puhul on oluline see, mida ta oskab. Pimedana hakkamasaamine ei tee minust superkangelast. Märka mu tegelikke võimeid.» 

Saatejuht Triin Jõeveeru sõnul ei tasu viipekeelse kurdiga suhtlemist karta. «Vaata talle silma, et sinu juttu oleks võimalik huultelt lugeda. Ära pelga kontakti, sest kurdid kasutavad tähelepanu saavutamiseks puudutusi. Kurdid oskavad ise välja pakkuda hea lahenduse suhtluseks,» lausus Jõeveer. 

Meelepuudega inimeste kogemuste ja praktiliste nõuannetega saab tutvuda veebilehel tegijad.ee. Oma loo räägivad räppar Sammalhabe, MTÜ Pane Oma Meeled Proovile tegevjuht Christel Sogenbits, massöör ja filoloog Allan Vibur, saatejuht ning disainer Triin Jõeveer, tudeng Merilyn Jaeski ja Sõpruse Rimi juhataja Krista Jürna. 

Kampaania raames leiab aset kaks aktsiooni, millega oma meeled proovile panna – nime viiplemise väljakutse #avameeli sotsiaalmeedias ja pimedate jalgpalli näidismatš. 

15. oktoobril, rahvusvahelisel valge kepi päeval toimub Tallinna Heleni Koolis Eestis uudse spordiala, pimedate jalgpalli näidismäng. Meelelahutuslikus jalgpallimängus võtavad mõõtu kaks segavõistkonda, kus oma oskusi näitavad nii pimedad ja vaegnägijad kui ka treenerid, noored ja professionaalsed mängijad. Ürituse koostööpartnerid on Eesti Jalgpalli Liit, FCI Levadia, Eesti Paralümpiakomitee, Eesti Pimedate Spordiliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Pimedate Liit.

«Ava meeli» on jätk 2017. aasta kampaaniale «Ära põe» erivajadusega inimeste kaasamiseks ühiskonnaellu ja 2018. aasta vaimse tervise häirete kampaaniale «Pole hullu». Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Vaata lähemalt siit​.