«Patsiendiohutus on viimastel aastatel üks tervisevaldkonna prioriteete. Ohutuma tervishoiusüsteemi eeldus on läbipaistva ja mittesüüdistava kultuuri loomine ning selleks vajame patsientidele välditava kahju õiglase hüvitamise süsteemi,» ütles minister Tanel Kiik. «Soovime viia lõpule patsiendikindlustussüsteemi loomise ja koos sellega patsiendiohutussüsteemi kaasajastamise. Loodav süsteem peab võimaldama kõigi patsientide võrdset ja väärikat kohtlemist ning kahjujuhtumite objektiivset ja ühetaolist menetlemist, et muuta tervishoidu meie kõigi jaoks veelgi kvaliteetsemaks ja ohutumaks.»
Patsiendikindlustuse seaduse eelnõu näeb ette kõigi raviasutuste kohustusliku vastutuskindlustuse, keskse süsteemi loomise, kuhu patsient saab pöörduda ilma raviasutusega ise vastandumata ning kus juhtumit analüüsivad erapooletud professionaalid. Lisaks peavad kõik raviasutused hakkama patsiendiohutusjuhtumeid registreerima ning luuakse riiklik patsiendiohutuse andmekogu, mis toetab ohujuhtumite analüüsi ja ennetamist.
«Keegi ei tohiks tervishoius saada kahjustada. Ometi saavad maailmas tuhanded patsiendid tervishoius välditavat kahju. Eestis on täna patsiendiohutusega tegelemine iga raviasutuse enda vastutus, mistõttu on patsiendiohutuse tase väga erinev,» ütles Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja Kristi Rekand. «Patsientide huvides on, et reeglid oleksid oluliselt selgemad ning iga inimene, kes läheb mistahes raviasutusse, võiks olla kindel, et ta ei saa kahjustada. Kahju tekkimisel peaks tal olema võimalus õiglasele hüvitisele, ilma et ta peaks selleks vastanduma haigla või arstiga.»
Kristi Rekand rõhutas, et ohutu tervishoiuteenus algab heast suhtlusest ja suhtlemisel on alati kaks osapoolt. «Kutsun kõiki patsiente üles osalema aktiivselt oma raviprotsessis, esitama alati täpset teavet oma tervise kohta ning esitama rohkem küsimusi nii protseduuride, ravimite kui kõige muu kohta, mis tundub ebaselge,» ütles Kristi Rekand.