/nginx/o/2019/09/18/12571030t1h8cf8.jpg)
Külmetushaiguse sümptomid nagu köha, nohu, kurguvalu, lihasvalu ei teki kohe, vaid sellele eelneb üsna pikk ja korralik organismi võitlus sissetungijatega – viiruste või bakteritega, mille tagajärjel inimene kas haigestub või mitte. Selline periood võib kesta mitu päeva. Millal on veel võimalik haigust ennetada ning kuidas saabuva tõvega kõige paremini võidelda, selgitab Minudoc.ee perearst Sergey Saadi.
Peamine tegur, millest sõltub, kas inimene jääb haigeks või mitte, on tema immuunsüsteemi talitluse iseärasused, mis omakorda oleneb peamiselt inimese eluviisist – tema söömisharjumustest, unekvaliteedist, liikumisharjumustest, vanusest, kaasuvatest haigustest ning tarbitavatest ravimitest. «Mida vanem organism, mida rohkem on kaasuvaid haigusi, mida ebatervislikum eluviis, seda suurem tõenäosus haigestuda erinevatesse haigustesse, sealhulgas ka külmetushaigustesse,» ütleb Saadi.
Parimad viisid haiguse ennetamiseks?
Algava haigusega võitlemiseks on raske seda õiget hetke tabada, seega on alati parem iga päev haiguste ennetamisega tegeleda.
Selle hulka kuulub regulaarne karastamine, regulaarne füüsiline aktiivsus – võimlemine, trenn ja aeroobne koormus vähemalt 150 minutit nädalas, tervislik toitumine, kehakaalu jälgimine, õige unerežiim varajase uinumise (kell 22–23) ja varajase ärkamisega (kell 6–7), stressiolukordade vältimine ja lõõgastusharjutused.
Mida teha esimeste sümptomite korral?
«Kui tunnete, et hakkate haigeks jääma ja juba on tekkinud mõned külmetushaiguse sümptomid, ei pruugi enam ükski ennetav meetod aidata – sel juhul tuleb ainult ära oodata, kuni viirus või bakter oma elutsükli teie organismis lõpuni viib,» räägib Minudoc.ee perearst ja lisab, et iga haigusega võib kaasneda ka tüsistusi. Osa neist võivad vajada tõsisemat ravi.
«Haiguse ajal on väga oluline organismi mitte koormata, tuleb puhata ja füüsilist koormust vähendada – nii suudab organism kõige tõhusamalt haigusega võidelda.»
Argine vastupanu turgutamine
Siiski on laialt levinud mõned vahendid ja ravimeetmed, mis võivad immuunsusele positiivset mõju avaldada. Neid kasutatakse rahvameditsiinis, kuid soovitavad ka arstid külmetushaiguste ennetamiseks ja paranemise kiirendamiseks.
«C-vitamiin annuses 500–1000 milligrammi, D-vitamiin 1000–2000 ühikut ja tsink annuses kuni 45 milligrammi võib aidata ennetada viirushaigusesse haigestumist. Siin tuleb meeles pidada, et nende ainete ettenähtud annust ei tohi ületada! Kasutada võib seda taktikat neli kuni kuus nädalat ja igasuguse kahtluse korral tuleks kindlasti perearstiga konsulteerida,» selgitab Saadi.
Kodustest vahenditest on haiguse ajal kasulikud kurkum, ingver, kibuvits, aroonia, küüslauk, leedripuumarjad, must sõstar – need sisaldavad samuti antioksüdante (C-vitamiin, polüfenoolid jm), mis neutraliseerivad viiruslikke toksiine ja vähendavad keharakkude kahjustust haiguse ajal. «On tõestatud, et dieedi pidamine ja paastumine külmetushaiguse alguses võib paranemist kiirendada, kuna suurendab organismi poolt põletikuvastaste ainete tootmist,» ütleb perearst.
Päevakübar võib immuunsust nõrgestada
Spetsiifilisemate ainete puhul nagu näiteks punase päevakübara ekstrakt, millel on otsene mõju immuunrakkude paljunemisele, tuleb olla ettevaatlik – neid ei soovitata pikalt ega regulaarselt võtta, kuna liigsele immuunsuse stimuleerimisele järgneb immuunsuse nõrgenemine, mille tõttu organismi vastupanuvõime väheneb ja see omakorda kasvatab külmetushaigustesse nakatumise ohtu.
«Alati tuleb vajadusel suhelda perearstiga, kes oskab vajalikku nõu anda. Seda saab väga mugavalt teha ka läbi Minudoc.ee platvormi, kus saab perearsti vastuvõtule juba paari tunni jooksul,» lisab Saadi.
Lugu ilmus esmakordselt septembris.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)