/nginx/o/2019/09/19/12573136t1hc061.jpg)
«Uurime farmaatsias 3D-printimist kui võimalust välja töötada uudseid ravimvorme ja personaliseeritud ravimeid. Sellest võidaksid eeskätt lapsed ja eakad patsiendid, kelle puhul ravitoime saavutamiseks vajalikud annused erinevad keskmise täiskasvanu omadest,» kirjutab proviisor Laura Viidik Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis.
Kolmemõõtmeline ehk 3D-printimine võimaldab kiht kihi haaval valmistada arvutiprogrammis disainitud mitmesuguse ehitusega (eri suuruse ja kujuga) objekte. Sõltuvalt printimistehnoloogiast on võimalik kasutada väga erinevaid materjale – nii pulbrilises, pooltahkes kui ka vedelas vormis – ning seetõttu on 3D-printimine kanda kinnitamas paljudes valdkondades.
«Ravimite alal on 3D-printimist käsitletud juba mõnda aega kui imeravimi valmistamise meetodit, mis võimaldaks pakkuda keerukamatele patsiendirühmadele personaliseeritud ravi. Seevastu klassikalised ravimitootmise meetodid, näiteks tablettide pressimine, võimaldavad toota lühikese ajaga suurel hulgal täpselt ühesuguseid ravimeid,» selgitab Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi farmatseutilise tehnoloogia assistent Laura Viidik.
«3D-printimise eelis on paindlikkus: disaini muutes saab märksa lihtsamini muuta ravimis leiduva toimeaine kogust ja/või ravimvormi kuju ja suurust. Piltlikult öeldes on võimalik printida mõnele patsiendile teistest rohkemate või vähemate kihtidega tableti, milles omakorda sisaldub vastavalt rohkem või vähem toimeainet.»
Teine potentsiaalne suund personaliseerimisel on kombinatsioonpreparaadid. 3D-printimine võimaldab luua erinevate «kambritega» ravimvorme, näiteks tablette, milles saaks sobivaid kandematerjale kasutades kokku panna mitu toimeainet. Sealjuures saab seda teha nii, et osal neist on lühiajaline ja osal pikendatud toime. Niiviisi on võimalik vähendada eri ravimite hulka, mida üks patsient võtma peab. See omakorda aitab tagada, et ravikuur kulgeb täpselt õigesti – ühe tableti võtmist on ikka lihtsam meeles pidada kui viie.
Esimene 3D-prinditud ravimpreparaat, epilepsia korral kasutatav Spritam® on Ameerika Ühendriikide turul saadaval olnud juba üle kolme aasta. Seejuures ei ole selle suus lahustuva tableti puhul 3D-printimise abil üritatud saavutada mitte personaliseeritust ega kompleksravi, vaid tehnoloogilist eelist. Nimelt võimaldab uus meetod toota tavalisest suurema poorsusega tableti, millest toimeaine vabaneb kiiremini, võimaldades ühtlasi toimel kiiremini avalduda.
Kvaliteetse 3D-prinditud ravimi disainimiseks on vaja mõista, millised muutused kasutatavate ravi- ja abiainetega printimise käigus toimuda võivad ning kuidas see mõjutab ravimi omadusi, stabiilsust ja käitumist organismis. Selle poolest ei erine 3D-prinditud ravimite väljatöötamine kuidagi klassikaliste ravimvormide omast – ikka on vaja põhjalikke teadmisi ja uuringuid, et jõuda patsiendi jaoks võimalikult ohutu tulemuseni.
Teades 3D-printimise eeliseid, on alust arvata, et oleme alles teekonna alguses. Farmaatsias on nii mõnedki rakendusvõimalused alles avastamisel.
Personaalne meditsiin on ka tänavuse arstiteaduskonna aastapäeva teema. Selle raames toimub 9. oktoobril farmaatsia instituudis konverents «Professor Johannes Tammeorg 100», kus räägitakse ka personaalmeditsiini kasutamisest farmaatsias, farmaatsiavaldkonna muudatustest ja tulevikusuundumustest.
Arstiteaduskonna aastapäeval on huvilised oodatud 10. oktoobril teaduskonverentsile, kus tutvustatakse ligi saja meditsiiniteaduste valdkonnas viimasel ajal tehtud teadusuuringu tulemusi.
11. oktoobril toimub teemakonverents «100 aastat personaalset meditsiini», kus muu hulgas käsitletakse põhjalikumalt ravimite 3D-printimise temaatikat ning arutletakse, kas see on hüppelaud personaliseeritud ravimite poole. Arstiteaduskonna aastapäeva üritustele saad registreeruda siin.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)