Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Vanemate sage tülitsemine mõjutab laste tulevikku

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vanemate sage tülitsemine mõjutab laste vaimset tervist.
Vanemate sage tülitsemine mõjutab laste vaimset tervist. Foto: Shutterstock

Teadlased selgitasid välja, kuidas mõjub sage tülitsemine lapse arengule ja psüühikale. Katsest selgus, et sageli tülitsevate vanemate laste vaimne tervis ning võimekus oli kehvem kui harva tülitsevate laste vaimne tervis.

Uuest uuringust selgus, et laste ees tülitsemine võib muuta nende aju struktuuri ning seda, kuidas lapsed emotsioone kogevad ja töötlevad. Uuringus osalenud vanemad jaotati kahte rühma: sageli tülitsevad ja harva tülitsevad vanemad. Katse käigus näidati lastele fotosid paaridest, kes olid kas õnnelikud, vihased või neutraalsed ning laste reaktsioone ajus mõõdeti elektroentsefalograafia (EEG) abil. Leiti, et sageli tülitsevate paaride lapsed reageerisid tugevamalt nii õnnelike kui ka vihaste paaride fotodele, mis viitab sellele, et nad on harjunud olema valmis äkilisteks muutusteks või emotsioonpuhanguteks. Selline valvsus tähendab, et need lapsed kannatavad sageli ärevuse ja stressi all.

Ameerika teadlased korraldasid pikaajalise uuringu, milles jälgiti rohkem ja vähem tülitsevate vanemate lapsi lasteaiast kuni seitsmenda klassini. Uuringu käigus selgus, et rohkem tülitsevate vanemate lapsed kannatasid suurema tõenäosusega depressiooni või ärevushäirete käes, olid kehvema õppeedukusega ning tarbisid suurema tõenäosusega alkoholi. Samuti oli neil lastel sageli madalam enesekindlus ning negatiivsem nägemus maailmast.

Sage tülitsemine võib mõjutada lapse enda tulevasi suhteid ja võimet teisi inimesi usaldada. Samuti on tehtud kindlaks, et sageli tülitsevate vanemate lapsed tulevad kehvemini toime konfliktide ja probleemide lahendamisega. Uuringutest selgus, et vanemate sage tülitsemine mõjutab laste vaimset võimekust – neil lastel esines rohkem keskendumisraskusi ja käitumisprobleeme.

Tagasi üles