Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kas platseeboefekt tekib ka ravimi toime puudumisest teadlik olles?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mis saab apteegireformist?
Mis saab apteegireformist? Foto: Shutterstock

Platseebod ehk toimetud ravimid võivad leevendada valu, parandada keskendumisvõimet ning suurendada loomingulisust. Seni arvati, et toimetu ravimi toimimiseks peab inimene arvama, et tegemist on päris ravimiga, kuid nüüd tehti kindlaks, et pettus pole tegelikult vajalik.

Teadlased tegid katse käigus kindlaks, et toimetu ravim leevendab eksamitega seonduvat ärevust ka siis, kui tudengid teavad, et ravimil puudub toime. Kaks inimest viiest kogeb enne eksameid ärevust, mis vähendab keskendumisvõimet ning tekitab negatiivseid mõtteid. Ärevuse füüsilised sümptomid võivad olla kõrge pulss, iiveldus ja higistamine. Inimesed võtavad ärevusega toimetulemiseks sageli rahusteid, kuid uuest uuringust selgus, et ka toimetu ravim võib ärevust leevendada.

Uuringus osalenud 58 tudengit jaotati kahte rühma: üks rühm võttis kahe nädala jooksul kaks korda päevas toimetuid tablette ning kontroll-rühm ei võtnud midagi. Tudengid teadsid, et tegemist on toimetu ravimiga, kuid tulemustest selgus sellegipoolest, et platseeborühm koges märkimisväärselt vähem ärevust ning neil oli parem keskendumisvõime kui kontrollrühmal. Üks selgitus on see, et kuna teadlased seletasid tudengitele enne katset, et platseeboefekt toimub kehas automaatselt, olid tudengid kindlad, et ärevust ei teki ning ei muretsenud selle pärast ka vahetult enne eksamit.

Tagasi üles