Teadlane selgitab: kas tee ja kohv aitavad võidelda vähiga?

Kohvitass Foto: Liis Treimann

Kui kasulikud on tervisele kohv ja tee, kirjutab TTÜ emeriitdotsent Tiiu Liebert.

Teele, eriti aga rohelisele ja valgele teele, omistatakse mitmeid tervistavaid omadusi, seda eelkõige suure antioksüdantide sisalduse tõttu, mis võib vähendada riski haigestuda Alzheimeri ja Parkinsoni tõppe, II tüübi diabeeti ning südame-veresoonkonna haigustesse. Vast kõige tuntum on kaalulangetamine, mistõttu toodetakse isegi rohelise tee ekstrakte. Samas näitavad uuringud, et isegi suurtes annustes on rohelise tee ekstraktide mõju kehakaalu langetamiseks minimaalne ja see võib tekitada tõsiseid maksakahjustusi.

Musta tee valmistamisel teelehti oksüdeeritakse enne kuivatamist, mistõttu omandab tee intensiivsema maitse ja värvuse, samuti säilub paremini, kuid mõnevõrra väheneb mõnede kasulike toitainete kogus ja seega ka toiteväärtus.

Kas kohv on tervisejook?

Nii kohv kui ka tee sisaldavad erinevat tüüpi polüfenoole, mis võimsate antioksüdantidena kaitsevad südamehaiguste ja vähi eest. Siiski on naiivne arvata, et kui oled rasvunud ja jood piisavalt teed või kohvi, oled kaitstud südamehaigutesse või II tüübi diabeeti haigestumise eest. Mõningates uuringutes on täheldatud, et 3–5 tassi kohvi päevas joovatel inimestel paraneb mälu ja esineb vähem dementsust. Kuna soomlased joovad palju kohvi, siis Soomes on avaldatud rida artikleid kohvi kui tervisejoogi kohta. Tõsi, mõnes artiklis on mainitud, et kohv ei sobi kõigile.

Kofeiin kiirendab ka ainevahetust ja mõni on otsinud sellest abi kaalulangetamisel. Meenub aastatetagune raadiosaade, kus üks naine rääkis, kuidas ta rohke musta suhkruta kohvi joomisega püüdis alandada kehakaalu. Kaal küll mõnevõrra langes, kuid kuna kofeiin suurendab maohappe eritumist, kaasnesid sellega valulikud kõrvetised. Siinjuures peab mainima, et tass rohke suhkru ja koorega kohvi võib anda isegi 200 kcal.

Kofeiini mõju sõltub geenidest ja ainevahetusest

Kofeiini stimuleeriv toime on erinevatel inimestel erinev. Umbes üks kolmandik inimestest reageerib kohvile väga tundlikult, teine kolmandik ​​mõõdukalt. Kofeiini metabolismi mõjutavad geenid ja kesknärvisüsteemi tundlikkus. Alkohol ja maksahaigused võivad aeglustada, suitsetamine aga kiirendada ainevahetust. Inimestel, kes on tundlikud kofeiini suhtes ja kelle kofeiini lagundumine on aeglane, on isegi väikestel doosidel stimuleeriv efekt, suuremad tekitavad tõsiseid unehäireid. Keskmise tundlikkusega inimesed võivad juua 2–5 tassi päevas ehk kuni 400 milligrammi kofeiini ja see ei tekita unehäireid. Kiire metabolismiga inimesed võivad juua ka üle 5 tassi, kuid spetsialistid ei soovita seda.

2019. aasta märtsis ajakirjas The American Journal of Clinical Nutrition avaldati uuring, kus osales ligi 350 000 inimest. Uuringu kohaselt tõuseb kuus või enam tassi kohvi päevas tarbivatel inimestel vererõhk ja südamehaiguste risk 22 protsenti võrreldes nendega, kes jõid ainult üks või kaks tassi kohvi. See on esimene kord, kui ohutule kohvitarbimisele on seatud ülempiir seoses südame-veresoonkonna haigustega.

Mida eelistada, kas teed või kohvi?

Nii kohvil kui ka teel on paljude inimeste toidulaual kindel koht. Mõlemal on palju positiivseid omadusi, kohvil võib-olla veidi rohkem kui teel, kuid kohvil on ka rohkem kahjulikke kõrvalmõjusid. Paljud inimesed joovad hommikukohvi, kuna see maitseb neile ja nad on nii harjunud. Nad ei mõtle kohvi tervistavatele omadustele, vaid kohvi juuakse eelkõige selle suure kofeiinisisalduse tõttu, mis peletab ajutiselt väsimuse, parandab ajutalitlust, tõstab tuju. Tassis kohvis on ligi 2–3 korda rohkem kofeiini kui tassis mustas tees.

Tuleb aga tõdeda, et mitu tassi kohvi ei sobi kõigile. Kui inimesel on kõrge vererõhk või kofeiinitundlikkus, peab kohvi tarbimisel olema tagasihoidlik ja piirduma 1–2 tassi kohviga. Siin on heaks alternatiiviks tee. Roheline tee, eriti aga valge tee, sisaldab palju antioksüdante, küllalt vähe aga kofeiini.

Kohv ja tee ei ole konkurendid, vaid partnerid, mis täiendavad teineteist.

Kus juuakse kõige rohkem kohvi ja teed?

Maailmas on maid, kus inimesed eelistavad juua teed, kuid on ka maid, kus kohvi joomine on populaarsem.

Kohvi kodumaaks peetakse Etioopiat. Kohvi avastamise kohta on mitmeid legende. Küll on linnud, loomad või inimesed söönud kohvipuu marju ja muutunud väga erksaks. Kohviga hakkasid Euroopas kauplema Veneetsia kaupmehed 17. sajandil. Sajandi lõpuks oli kohv tuntud peaaegu kõikjal Euroopas, ka Eestis. 18. sajandil hakati kohviistandusi rajama Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Tänapäeval on Brasiilia suurim kohvitootja maailmas.

Enim juuakse kohvi Põhjamaades. Soomlased tarbivad umbes 10 kilogrammi röstitud kohvi, millele vastab 12 kilo rohelisi kohviubasid. Järgnevad Norra, Island, Taani ja Holland. Eestis tarbitakse ligi kaks korda vähem kohvi kui Soomes. Viimastel aastatel on hakatud kohvi rohkem tarbima ka Hiinas. Näiteks plaanib USA kohvikuhiid Starbucks avada Hiinas lisaks senisele 3000 kohvikule veel 2000. Siiski joob hiinlane aastas vaid kolm tassi kohvi. Soomlane joob keskmiselt viis tassi kohvi päevas.

Võiks arvata, et enim joovad teed hiinlased, kuid esikohal on Türgi, kus elanik tarbib aastas üle kolme kilogrammi teed. Teisel ja kolmandal kohal on Iirimaa ja Ühendkuningriik, kus juuakse ligi kilo vähem teed. Järgnevad Iraan ja Venemaa.

Hiina legendi kohaselt algas tee ajalugu ligi 5000 aastat tagasi, kui selle avastas imperaator Shen Nong. 16. sajandil tutvustati teed Portugali kaupmeestele ning sajand hiljem oli see juba populaarne brittide seas.

Teed toodetakse maailmas üle viie miljoni tonni, enim toodetakse musta ja rohelist. Prognoosi kohaselt tõuseb musta tee toodang aastaks 2023 ligi 4,2 miljoni tonnini ja rohelise tee toodang kolme miljoni tonnini. Suurimad tee tootjad on Hiina ja India.