/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2019/09/23/12586465t1hca23.jpg)
Apteegireformi tõttu sulgemisohtu sattunud apteekides on alates tänasest spetsiaalsed kalendrid, mis loevad päevi apteegireformi jõustumise tähtajani. Apteekide ühenduse andmeil ei vasta Eesti 494 apteegist reformi nõuetele üle 330 apteegi.
Sulgemisohtu sattunud apteegid hakkavad avalikult allesjäänud päevi lugema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Apteekide võimaliku sulgemiseni päevi lugevate kalendrite eesmärk on informeerida apteegikülastajaid ette, et alates järgmise aasta 1. aprillist ei pruugi patsiendid enam harjumuspärasest asukohast ravimeid kätte saada.
Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) juhi Timo Danilovi sõnul on sotsiaalministeeriumi tegevusetus viimase viie aasta jooksul viinud selleni, et allesjäänud kuue kuuga enam keegi imet teha ei suuda.
«Kui alguses oli see meie prognoos, siis tänaseks praktikas tõestust leidnud fakt. Kuid endiselt väljendab ministeerium ei tea millele tuginevat lootust, et viimasel minutil tulevad uued ettevõtjad, kes oskavad ja tahavad teha ning kellel on selleks piisavalt finantsilist võimekust,» rääkis Danilov.
Danilovi sõnul on märkimisväärne, et sotsiaalministeerium agiteerib proviisoreid ettevõtjaks hakkama, äririske võtma ja erialase töö asemel administreerimisega tegelema ajal, kui perearstid protestivad, et nemad enam nii ei jaksa ja ei taha.
«Tänase seisuga on apteegireformi nõuetele mittevastavaid apteeke ravimiameti andmetel üle 330. See on Eesti apteekide koguarvu silmas pidades väga suur number. Neist ligi 300 kuuluvad Eesti Apteekide Ühendusse ja neis apteekides on alates tänasest-homsest väljas loendurid, mis informeerivad apteegikülastajaid apteegireformi konkreetsest mõjust, kui riik ravimiseaduse jõustamisega lõpuni läheb,» selgitas Danilov.
Reformi vedavate ametnike lootuste kohaselt ei ohusta tänaste apteekide sulgemine ravimite kättesaadavust, kuna suletavate apteekide asemele avavad proviisorid kohe uued apteegid. EAÜ liikmete veendumuse kohaselt on see väide oletuslik ja põhjendamatult optimistlik.
«Mitte ükski analüüs ega prognoos ei näita, kui paljud apteegid ja millal uuesti avatakse ning kust tuleb selleks raha. Lisaks viitab majanduslik loogika sellele, et reformi täielikul elluviimisel tekib surve ravimite hinna tõusuks, kuna killustatud apteegiturul puudub mastaabiefekt, mis on võimaldanud administreerimiskulusid kokku hoida,» hoiatas Danilov.
Omandivahetust puudutav apteegituru osa moodustab käibe järgi hinnanguliselt 75-80 protsenti ja selle osa õiglane hind kokku on vähemalt 200–250 miljonit eurot. Juhul kui need apteegid sundvõõrandatakse või sulgetakse, peab õiglase väärtuse ettevõtjatele hüvitama riik ehk maksumaksja.
Eesti Apteekide Ühendus on apteeke ja farmaatsia-alase kõrgharidusega isikuid ühendav mittetulundusühing, mis kaitseb apteekide ning apteegi töötajate kutsealaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi. Eesti Apteekide Ühendus loodi 5. veebruaril 2002. aastal. Ühendusse kuulub 293 apteeki.
Kui paljusid apteeke ähvardab sulgemine?
Kommenteerib Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna nõuniku Katri Eespere:
«Apteegireform algas juba 2014. aastal ning jõuab lõpule 1. aprillil 2020. Apteegireform tähendab kahte olulist muudatust. Esiteks lahutatakse reformi käigus ravimite jae- ja hulgimüük, mis tähendab, et ravimite hulgimüüjad ei tohi enam apteeke pidada. Selle tulemusena lõpeb olukord, kus vaikimisi ostetakse ravimid ja muud tooted apteegi omanikule kuuluvalt hulgimüüjalt ning suureneb apteekide vabadus ja võimalus osta ravimeid hulgimüüjalt, kelle pakkumine on parem. Teine oluline ja põhimõtteline muudatus on, et apteekide pidajateks võivad olla ainult selle eriala professionaalid – proviisorid. Nõnda on see ka näiteks Soomes, Saksamaal, Taanis, Hispaanias ning mitmes teises riigis.
Tänaseks on meil pisut üle 200 proviisoromandis apteegi. Ravimiameti andmetel on 1. septembri seisuga Eestis 493 apteeki (sealhulgas 349 põhiapteeki ja 144 haruapteeki). Kõigist apteekidest 161 apteeki vastavad täielikult kõigile seaduse nõuetele ning 41 vastavad osaliselt (näiteks kuuluvad siia apteegid, kus omand jaguneb kahe proviisori vahel võrdselt või kus üheks osanikuks on ravimite hulgimüüja jms).
Apteegireformi käigus apteegiturg Eestis korrastub. Reformi käigus võivad kaduda need apteegid, mis on asutatud üksnes turu hõivamise eesmärgil ning mille sulgemine ei mõjuta inimeste jaoks apteegiteenuse kättesaadavust. Näiteks tegutseb praegu Tallinnas Viru keskuse piirkonnas 6 apteeki. Kõik nad vajavad tegutsemiseks ravimeid ja erialast tööjõudu. Kui nendest apteekidest üks või kaks lõpetaksid tegevuse, ei mõjutaks see patsientide jaoks kuidagi ravimite kättesaadavust.
Enamik omandinõuetele mittevastavatest apteekidest ongi koondunud suurematesse linnadesse ning kuuluvad kas ravimite hulgimüüjatele või rahvusvahelistele apteegiettevõtetele. Kas ja kui palju sellistest apteekidest tegevuse lõpetab, sõltub turuosaliste käitumisest. Selleks, et apteeke kinni panema ei peaks, tuleks praegustel apteegiomanikel asuda rääkima läbi proviisoritega.
Riigikogu oli ravimiseadust 2014. ja 2015. aastal vastu võttes turuosaliste suhtes väga vastutulelik, andes tol hetkel turul tegutsenud ettevõtjatele tavapäratult pika aja (kuni 1. aprillini 2020) oma tegevuse ümberkorraldamiseks seaduse nõuetele vastavaks. Riigi poolt oleme apteekide omandi ülemineku toetamiseks koostanud Ravimiameti, Eesti Apteekrite Liidu ja Eesti Proviisorite Koja koostöös apteegiomanikuks saamise juhendi, toetanud juriidilise ja ettevõtlusalase nõustamise pakkumist proviisoritele. Samuti oleme pakkunud võimalust vajadusel luua müügikeskkond, vahendada soovi korral sõltumatut konsultatsiooniteenust müüdava apteegi hinna määramisel. Ka Eesti Proviisorite Koda kutseühinguna aitab kontaktide ja kogemusteabe vahendamisele kaasa.
Seadus samas ei kohusta nõuetele mittevastavate apteekide omanikke oma apteeke müüma ega proviisoreid neid ostma. Siinkohal ei saa riik ühtegi osalist sundida. Sellisel juhul nõuetele mittevastavad apteegid lõpetavad oma tegevuse ning nende asemel jätkavad uued proviisorapteegid.
Eesti Apteekide Ühendus esindab suurte apteegikettide huvisid. Üldapteekide kogukäive oli 2018. aastal 391 miljonit eurot. Seepärast on ka inimlikult mõistetav, et enne apteegireformi üleminekutähtaja lõppu keegi oma ärist loobuda ei soovi. Seaduse nõuded on aga täitmiseks kõigile ning loodame siin kõigi osaliste heale koostööle.»
Eestis on 200 proviisorosalusega apteeki
Eesti Apteekrite Liit saatis eelmise nädala lõpus Eesti Apteekide Ühendusele märgukirja, milles kutsub üles lõpetama avalikkuse hirmutamise ravimite kättesaadavuse kriisiga, kui ei peatata lõpulejõudvat apteegireformi.
Proviisoritele kuuluvaid apteeke esindava Eesti Apteekrite Liidu juhatuse esinaine Ülle Rebane tõdeb, et refomi tulemusel on Eestis juba 200 proviisorosalusega apteeki.
«Kui suuremates linnades on ärihuvidest lähtuvalt andnud tooni suurtele apteegikettidele kuuluvad apteegid, siis just proviisorapteegid on hoolitsenud ravimite kättesaadavuse eest maapiirkondades,» märgib Rebane. «Samuti on järjest suurenenud proviisorapteekide osakaal linnades.»
Reformi käigus lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning üldapteegi pidamise õigus jääb vaid proviisoritele, seega peavad praegu hulgimüüjatele kuuluvad apteegid saama uued omanikud. «Ravimite kättesaadavus saaks väheneda üksnes juhul, kui turgu valitsevad suured apteegiketid on ühiselt otsustanud, et apteeke ei müüda mingil tingimusel ehk on tegelenud oma majandustegevuse kooskõlastamisega. Eesti Apteekrite Liidul puudub teave sellise kokkuleppe kohta,» lisab Rebane.