/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2019/09/24/12591040t1h71a1.jpg)
Ida-Tallinna Keskhaiglas juba neljandat korda toimunud veresoontekirurgia näidispäeval viidi läbi eesnäärme arterite veresoonesisene emboliseerimine, mis on meetodina uudne ja maailmas kasutuses üksikutes suurtes keskustes.
Ida-Tallinna Keskhaiglas tehti uudne eesnäärmeoperatsioon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ITK-s toimuva rahvusvahelise konverentsi raames tegi esimese eesnäärme arterite veresoonesisese emboliseerimise näidisprotseduuri Baltikumis Whitely kliinikust Londonist dr David Beckett, kes on praegu üks vähestest suure kogemusega arstidest maailmas sel alal.
«Eesnäärme adenoom on väga levinud haigus. Traditsioonilised kirurgilised ravimeetodid, mida teostatakse suguti kaudu, võivad põhjustada tüsistusi, nagu kusepidamatus ja erektsioonihäired,» ütleb ITK angiograafia osakonna juhataja Sulev Margus. «Paljud mehed ei julge sellepärast operatsioonile minna ja viimase piirini püütakse urineerimistakistust leevendada erinevate ravimitega.»
Uus täiendav ravimeetod, eesnäärme arterite veresoonesisene emboliseerimine, on minimaalselt invasiivne. «Reiearteri punktsiooni teel viiakse eesnäärme arterisse peenike plastist kateeter. Selle kaudu süstitakse arterisse erinevaid aineid, mille tagajärjel väheneb oluliselt eesnäärme verevarustus, eesnääre tõmbub kokku ja urineerimistakistus väheneb,» selgitab dr Margus.
Samas märgib dr Margus, et eesnäärme arterite emboliseerimine ei sobi kõigile patsientidele. «Urineerimistakistuse korral tuleb pöörduda uroloogi vastuvõtule, kes määrab teile sobiva ravi,» ütleb arst, lisades, et Ida-Tallinna Keskhaiglas on olemas kompetents, et leida igale patsiendile sobiv meetod tervise parandamiseks.