Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

See trenn mõjub vaimsele tervisele kõige paremini

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Füüsiline aktiivsus aitab hoida vaimset tervist.
Füüsiline aktiivsus aitab hoida vaimset tervist. Foto: Shutterstock

Ärevuse all kannatab maailmas ligi 260 miljonit inimest ning selle sümptomid võivad tugevasti häirida inimeste igapäevaelu ja toiminguid. Teadlased selgitasid välja, milline trenn on ärevuse sümptomite leevendamiseks parim.

Nii vaimse kui ka füüsilise tervise hoidmiseks on oluline toituda tervislikult, piisavalt magada ning olla füüsiliselt aktiivne. Trenn mõjutab inimese meeleolu, energiataset ning leevendab tõhusalt ärevuse, depressiooni ja teiste krooniliste häirete sümptomeid.

Erinevad trennid mõjuvad tervisele erinevalt. Neuroloogid selgitasid välja, et kõige tõhusam trenn ärevuse leevendamiseks on tantsimine. Tantsutrennil on mitu kasutegurit: positiivne sotsialiseerumine ja grupikuuluvus, muusika ja rütmi tunnetamine, pidev õppimine ning füüsiline pingutus. Tantsutrenn on eriline selle poolest, et kavad, sammud ja muusika vahelduvad pidevalt ning inimesed on sunnitud igal nädalal meelde jätma uued sammud ning suutma koordineerida samaaegselt füüsilist liikumist, mälu ja muusikataju. See parandab eri ajuosade vahelist koostööd ning signaalide kiirust.

Tantsimine võib mõjutada ka mälu ja kognitiivse võimekuse säilimist. Teadlased korraldasid katse, milles uuriti, kuidas mõjub tantsimine mälule, võrreldes teist tüüpi füüsilise aktiivsusega. Selleks jaotati osalejad – dementsuse diagnoosiga patsiendid – kahte rühma. Üks rühm tegi regulaarselt tavalist kardiotrenni (rattasõit ja kiirkõnd) ning teine rühm käis regulaarselt tantsutrennis. Leiti, et tantsutrennis käinud rühm sai paremini hakkama mäluharjutustega, sest nad olid treeninud lisaks lihastele ja südamele regulaarselt ka mälu sammude ja rütmi meeldejätmiseks. Teises uuringus leiti, et tantsimine võib vähendada dementsuse riski 76 protsenti.

Tagasi üles