Neuroloog selgitab: miks käed surevad ja milline on ravi?

Käte suremist võib üritada vältida randmepiirkonda võimalikult vähe koormates. Foto: Nils Weymann / PantherMedia / Nils Weymann

Käte suremine on sageli põhjustatud karpaalkanali sündroomist, harvem seotud mõne muu neuroloogilise haigusega, ütleb Astra Kliiniku ja LTKH neuroloog Ulvi Thomson.

Mis on käte suremise põhjuseks?

Kõige levinum põhjus, miks «käed surevad», on karpaalkanali sündroom. Karpaalkanal on randmepiirkonnas asuv kanal, mis moodustub randmeluudest ja randmeristsidemest. Kanalit läbivad mediaannärv ja sõrmede painutajalihaste kõõlused. Karpaalkanali ahenemisel seoses ümbritsevate kudede tursega või ka näiteks randmepiirkonna traumast tulenevalt tekib surve närvile, mis avaldub valu ja «suremistundena» labakätes.

Kuidas käte suremise sündroomi võimalikult varakult ära tunda?

Enamasti esineb käte suremist algul periooditi, lühikeste episoodidena ning sageli just öösiti. Vahel hommikuti ärgates on labakäed tuimad ja surisevad ning käte raputamine leevendab vaevusi. Aja jooksul suremistunne kätes muutub püsivamaks ja esineb nii öösel kui ka päeval, lisandub üha enam süvenev valu. Päeva jooksul provotseerivad sümptomite teket tegevused, kus käsi on randmest pikaajaliselt painutatud, näiteks auto juhtimine, telefoni hoidmine või lugedes raamatu käes hoidmine.

Suremistunne on tuntav eeskätt esimeses kolmes sõrmes, sageli aga on kaebused kogu labakäe ulatuses ning vahel esineb vaevuste levikut ka küünarvarde. Tavaliselt tunnetatakse probleeme rohkem ühes käes, mõnikord ka mõlemas käes, kuid domineerivalt juhtivas käes – paremakäelistel on rohkem vaevusi paremas käes.

Raske karpaalkanali sündroomi korral võib lisaks tekkida peopesas olevate pöidlapoolsete lihaste kõhetumine ning sõrmede kohmakus ja nõrkus – raske on näiteks arvutiga töötada, käsitööd teha või nööpe kinni panna.

Keda käte suremise sündroom kõige rohkem ähvardab?

Kõige rohkem esineb seda keskealistel naistel, kel on palju käelist tegevust, eriti kui see tegevus on seotud randme korduvate liigutustega. Naistel esineb karpaalkanali sündroomi 4 korda sagedamini kui meestel.

Karpaalkanali sündroomi teket soodustavad randmeliigese artriit, randmepiirkonna traumad, rasedus, diabeet, aga ka kilpnäärme alatalitlus. Mõnikord põhjustab seda ajutine pingeline füüsiline töö, näiteks kui remondi käigus on käsil põhjalikud värvimistööd. Kui selline töö tehtud saab, leeveneb ka käte suremine.

Käte suremine – kuidas seda ravitakse?

Kõige lihtsam ravimeetod on käte füüsilise koormuse vähendamine. Samuti võib kasutada randmeortoose, millega ranne fikseeritakse neutraalsesse asendisse ja mida öösel kasutades välditakse une ajal käte painutusasendit, see omakorda vähendab survet närvile. Samuti võib olla abiks ortoosi kandmine päevaste tegevuste ajal.

Kergematel juhtudel aitab vaevusi leevendada ka füsioterapeudi soovitatav harjutuskava.

Kui käte suremine kiirelt ei möödu, on mõistlik pöörduda neuroloogi vastuvõtule. Kindlasti tuleks arstile pöörduda siis, kui kaebused tekivad juba ka päeval. Arst saab kahjustuse diagnoosimiseks kasutada muuhulgas elektroneuromüograafiat, vastava seadme abil saab mõõta närviimpulsside juhtekiirusi ja hinnata närvikahjustuse astet.

Keskmise raskusega karpaalkanali sündroomi korral võib abi olla blokaadidest randmekanalisse. Raske kahjustuse korral on kõige efektiivsem kirurgiline ravi, mille käigus vähendatakse ümbritsevate kudede survet närvile. Ravijärgne prognoos ja paranemine on enamasti hea.

Kas käte suremist saab ise kuidagi ära hoida?

Ühte kindlat abinõu, mis igal juhul aitaks, kahjuks ei ole. Selliste tööde tegijad, kes teevad oma töös korduvaid ühetaolisi liigutusi – õmblejast klaverikunstnikuni välja –, võiksid teha täiendavaid puhkepause ja jälgida, et tööasend oleks võimalikult mugav ja et käte randmepiirkonda võimalikult vähe koormata.