/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2019/09/27/12600434t1h954b.jpg)
Ravimitootjate Liidu kutsel külastas Eestit Euroopa Ravimitootjate Assotsiatsiooni delegatsioon, et tutvuda haigekassa ravimite kulu- ja riskijagamise lahendustega ja insuldipatsiendi tervikliku raviteekonna juhtprojektiga.
Tervishoiuekspert: Eestis on võimalik proovida tulemipõhist tervishoidu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Delegatsioon kohtus ministeeriumi esindajate, PERHi juhatuse ja haigekassa juhtidega, kellega arutati inimkeskse tervishoiu arenguid.
«Vananev ühiskond, krooniliste haiguste kasv, patsientide muutunud ootused ravile ja paranevad ravivõimalused – tervishoid on muutunud ja üle Euroopa püütakse uue olukorraga kohanemiseks leida jätkusuutlikumaid rahastamisskeeme ja rohkem tulemusele orienteerituid lahendusi,» sõnas EFPIA ehk Euroopa ravimitööstuse föderatsiooni tervisesüsteemide- ja strateegiadirektor Thomas Allvin. Thomas Allvini sõnul mõõdavad tervisesüsteemid traditsiooniliselt seda, kui palju on inimese kohta haiglaid ja arste, kui palju protseduure ja läbivaatusi tehakse. Ehk hetkel tegeletakse näitajatega, mida on lihtne mõõta.
«Täna otsime aga võimalusi inimkesksema ja tervisetulemitele orienteeritud lähenemise kasutuselevõtuks tervishoius ning lahendusi tervisesüsteemidele, mis käiksid ajaga kaasas ning kasutaksid inimese aitamiseks ära nii uued digitehnoloogiad kui ka ravimiuuendused,» rääkis Allvin
Tema sõnul on väga oluline terviseandmete kvaliteetne analüüsimine ja kasutamine. Eesti on tema hinnangul väike riik, millel on tugev digivõimekus. «Seetõttu usun, et siin on kergem piloteerida uudseid lähenemisi ja lahendusi, mis viiksid meid lähemale tulemuspõhisele ja patsiendikesksele tervishoiule. Mulle on Eestis kasutusele võetud diguuendused alati muljet avaldanud ning usun, et Eestil on, mida teistele õpetada,» lisas Allvin.
Haigekassa juht Rain Laane ütles, et insuldi juhtprojekt on haigekassa jaoks esimene katse koostöös kõigi osapooltega arendada terviklikku raviteekonda ja hakata mõõtma tervisetulemeid.
«Insludi raviteekond täna on inimese jaoks keerukas ja killustunud, mistõttu on eesmärk pakkuda inimesele ravi kui tervikut, kus parima tervisetulemi nimel töötavad koos erinevad arstid, õed, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi spetsialistid. Tulemuse hindamisel on lisaks ka väga oluline teada saada, kuidas hindavad oma elu kvaliteeti patsiendid kolme kuu või isegi aasta möödudes,» selgitas Laane.
«Tervishoiueelarved ei kasva sama kiiresti kui vajadused ja võimalused. Selleks, et viia Eesti ja ka kogu Euroopa tervishoiuteenuste järgmisele kvaliteeditasemele, peame hakkama rohkem keskenduma patsiendile ja mõõtma patsiendikeskseid tervisenäitajaid,» sõnas Eesti Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer. «Praegu suudame me väga hästi mõõta protsesse ja seda, kui palju patsiente haiglatesse satub, aga me võiksime paremini teada patsiendi raviteekonna tegelikku lõpptulemust. Peaksime hindama ühe inimese raviteekonda ja maksumust tervikuna, mitte teenuse tükkidena – lähtuma andmete kogumisel patsiendikesksest käsitlusest.»
Eesti tervishoiuasutusi külastas Euroopa Ravimitootjate Liidu delegatsiooni koosseisus on Thomas Allvin, Roberta Savli ja EFPIA tervishoiusüsteemide töörühma juht Gregory Douglas. Delegatsioon kohtus ministeeriumi asekantslerite, PERH juhatuse ja haigekassa juhtidega.
Ravimitootjate Liit (RTL) on mittetulundusühing, mis esindab Eestis tegutsevaid uurimistööl põhinevaid originaalravimite tootjaid ja geneerilisi ravimeid tootvaid ravimifirmasid, kelle toodang on mõeldud müügiks retsepti alusel või professionaalsete tervishoiutöötajate kontrolli all ning kes lähtuvad oma töös eetilistest printsiipidest. Ravimitootjate Liitu kuulub 25 liiget.