Uimasus ja peapööritus: millal peaks ravima madalat vererõhku?

Treening võib madalat vererõhku ravida.

FOTO: Antonio Guillen Fernández / PantherMedia / Antonio Guillen Fernández

Palju räägitakse kõrgest vererõhust, selle ohtudest ja kaasnevatest probleemidest. Kuid arstid puutuvad kokku ka madala vererõhuga, mille põhjused võivad olla süütud või mööduvad, ent paraku mitte alati, selgub portaali Kliinik.ee artiklis. 

Kõrge vererõhk on paljuräägitud teema, mida saab nii oma harjumuste muutmise kui ka tablettide abil korda sättida. Ja kuigi arstid puutuvad kokku ka madala vererõhuga, pole see mitmesugustel põhjustel nii suurt tähelepanu pälvinud. Esiteks vaevab see tunduvalt väiksemat arvu inimesi ja teiseks pole see üldjuhul sama ohtlik. Kas madalat vererõhku peaks ravima, sõltub hüpotoonia põhjustest. 

Südamearst Arvo Mesikepp ütleb, et kokkuleppeliselt loetakse normaalsest madalamaks vererõhku siis, kui mõõtmine annab ülemise vererõhu tulemuseks vähem kui 100 mm HG. Kuid mitte ainult. Madala vererõhu sümptomite all võivad kannatada ka need, kelle vererõhk on pikka aega olnud liiga kõrge.

Kui kõrgvererõhuhaige ülemine vererõhk langeb tavalise inimese normaalsele tasemele –120 mm HG, võib ta tunda end halvasti, sest on harjunud kõrgema vererõhuga. Siis võib küll paista, et vererõhk on madal, aga ravida tuleb ikkagi kõrget vererõhku.

Madala vererõhu tunnused:

  • Uimasus (tunne, nagu oleks üleväsimus või vitamiinipuudus).
  • Peapööritus voodist tõusmisel, kummardamisel ja kiirel püstitõusmisel.
  • Peavalu.
  • Nägemishäired nagu migreeni korral (silme ees virvendab, silmad valutavad, valgus häirib).
  • Minestamine.
  • Pikk hommikune käimalükkamise aeg (veel pikka aega pärast ärkamist ei suudeta tegutsema hakata).
  • Kohin kõrvades.
  • Kurvameelne või rahutu meeleolu, ängistustunne.
  • Külmad käed ja jalad.
  • Südamekloppimine.

Ilmselt on selliseid nähte tundnud, kasvõi harva, igaüks. See ei tähenda sugugi, et põetakse mingit haigust. Ei, lihtsalt madala vererõhu põhjustajaid on mitmesuguseid, alates süütutest ja isemööduvatest kuni raskete haigusteni.

Vererõhunäitaja ei püsi kogu elu samasugune

Mõnel on noores eas vererõhk madal, aga see häda kaob hiljem sporti tehes. Mõni ei tea kogu elu jooksul alarõhust midagi, kuid pensionieas hakkavad tasakaaluhäired. Need, kes nooruses on pidanud kannatama madalat vererõhku, võivad vanemast peast haigestuda hoopiski kõrgvererõhktõppe. Kui kiitsakas inimene kaalus juurde võtab, siis suure tõenäosusega kiireneb ka tema pulss. 

Mõneti on madal vererõhk pärilik, eelkõige kipub see aga kiusama kõhna kehaehitusega inimesi. Paljud noored sihvakad naised on kogenud madala vererõhu nähte stressiseisundis. Pikakasvulistel võib vererõhk äkitselt langeda, kui tuleb kaua seista. Ortostaatiliseks hüpotooniaks nimetatava seisundi põhjustab vere valgumine kõhuõõnde ja jalgadesse ning aju jääb hapnikuta.

Minestavad mehed

Meedikud teavad, et mehed minestavad vereproovi andes sagedamini kui naised. Arvatakse, et meesterahvaste nõrkuse põhjus pole ei vere nägemine ega verekaotus, vaid soontes tekkiv alarõhk.

On neid, kes on visa harjutamisega ise oma vererõhu madalaks treeninud. Nii on tuntud fakt, et maratonijooksjate pulss on aeglane. See on füsioloogiline reserv, mis võimaldab sportlasel võistlusel mängu panna suuremad jõuvarud.

Ja viimaks – veerand üle 65-aastastest kannatavad madala vererõhu all. «Isegi kui nad seda tablettidega ravida üritavad, pole see eriti tulemusrikas, vaid lihtsalt vanadusega kaasnev nähtus,» tõdeb dr Mesikepp.

Madal vererõhk võib anda märku haigusest

Muidugi on olemas ka haiguslik hüpotoonia ehk mõne raske tõve tekitatud madal vererõhk. Sellepärast soovitabki dr Mesikepp oma madala vererõhu sümptomitest igal juhul arstile rääkida, vahel on võimalik nii raskete haiguste jälile saada.

Vererõhk võib olla madal ainevahetushäirete, näiteks kilpnäärmehaiguse tagajärjel. Seistes võivad kokku kukkuda peale pikakasvuliste ka lupjunud veresoontega ateroskleroosihaiged. Tasakaaluhäired on haiguse üks esimesi tunnuseid.

Vererõhku alandavad ka igasugused suuremad verejooksud ja kehvveresus ehk aneemia. Tõenäoliselt närvisüsteemi kahjustuse tagajärjel on suhkruhaigetel üldiselt madal vererõhk. Suhkurtõve tagajärjel tekkiva teadvusekao põhjus on peale vere suhkrusisalduse languse ka madal vererõhk.

Kui ülemine vererõhk langeb allapoole 80 mm HG, muutub verevarustus nii loiuks, et neerud võivad tagasipöördumatult kahju saada. Kui rõhk langeb katastroofiliselt madalale, on tagajärg elu ja surma piiril olev šokiseisund.

Kuidas madalat vererõhku ravida?

  • Kui vererõhk on madal, tuleks sagedamini süüa ja mitte unustada hommikusööki.
  • Jooge rohkem vedelikku, sealhulgas vett.
  • Vererõhku võib tõsta füüsiline treening. Kes hommikuti pead muidu klaariks ei saa, võiks teha hommikuvõimlemist.
  • Abi on massaažist ja füsioteraapia protseduuridest.
  • Magada tuleks kõrgema peaalusega, paras on padi, millele pea toetub 20-kraadise nurga all.
  • Vereringet parandavad spetsiaalsed sukad ja sukkpüksid.
  • Kui veres on naatriumipuudus, siis saaks seda korvata rohkema keedusoola lisamisega toidule. Enamasti on aga vastupidi – soola on toidus üleliia, mistõttu vererõhk on liiga kõrge ja võivad varitseda südamehaigused. Normaalselt toitudes ei ole vaja soola toidule juurde panna.
  • Kui madala vererõhu põhjus on nakkus- või külmetushaigus, siis läheb rõhk paranedes ise normi.
Tagasi üles