/nginx/o/2019/10/08/12634283t1hede2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/30/12609884t1h2c90.jpg)
Inimese muusikamaitse hakkab kinnistuma teismeeas ehk 13–14-aastaselt. 20. eluaastaks on see üldjuhul juba üsna kindlalt fikseeritud. Teadlased uurisid, miks on vanematele põlvkondadele uus muusika sageli vastumeelt.
Üllatav põhjus, miks vanematele inimestele uue põlvkonna muusika ei meeldi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringutest on selgunud, et 33. eluaastaks on inimestel muusikamaitse niivõrd kindlalt paigas, et uute muusikastiilidega tutvumine ei paku enam huvi. Nooruses populaarseks ning oluliseks kujunenud laulud ja artistid jäävad üldiselt paika kogu eluks.
Sellel võib olla neuroloogiline põhjendus – nimelt leidsid teadlased, et aju võime eristada helisid, rütme ning akorde võib aja jooksul nõrgeneda. Seetõttu kõlab uus muusika vanemale põlvkonnale sageli ühesugune ja igav ning eelistatakse juba tuttavaid rütme, helistikke ning meloodiaid. Oluline faktor on ka kokkupuute sagedus – mida rohkem inimene mingit pala kuuleb, seda suurema tõenäosusega see talle meeldib. Uuringud näitavad, et inimesed eelistavad kuulata laule, mida nad tahtmatult raadiost sageli kuulnud on ka siis, kui alternatiiv on võrdlemisi sarnane, kuid muidu tundmatu laul.
Teine põhjus, miks inimesed nooruspõlves kuulatud muusikat üldiselt kogu elu kuulama jäävad, on see, et teismelised kogevad emotsioone sageli intensiivsemalt kui hilisemas eas. Emotsioonid mõjutavad aga tugevalt mälestuste talletamist. See tähendab, et teismeeas kuulatud ja meeldiv muusika on tõenäoliselt seotud emotsionaalsete mälestustega, mis kinnistavad inimese eelistusi.