Kuidas ärevusest jagu saada? Mida teadus ütleb?

Ärevus võib panna inimest sotsiaalseid olukordi vältima. Foto: Viktor Cap / PantherMedia / Viktor Cap

Enamik inimesi kogeb ärevust mingil hetkel oma elu jooksul ja see ongi vajalik, sest kerge väike «närv sees» mobiliseerib reservid ja sunnib paremini hakkama saama. Kui aga ärevus hakkab elu segama, häirides und, õppeedukust või suhete loomist, nimetatakse seda juba ärevushäireks. 

Ravimata ärevus võib põhjustada depressiooni, viia enesetapuni või muul põhjusel varase surmani. Elukestva ärevuse all kannatajatel on rohkem südamehaigusi ja nad jäävad tõenäolisemalt dementseks, kirjutab Piret Rospu oma blogis Sinu Terve Laps. 

Ravimitest on ärevuse mahavõtmises pikaajaliselt vähe kasu, aidata võib uute oskuste (tööriistade kasutamine) omandamine, ärevuse tundma õppimine ja aktsepteerimine. «Seega on ärevushäirete näol tegemist seisunditega, mis sunnivad meid arenema ja inimestena kasvama. See polegi nii halb, või mis?» leiab Rospu. 

Ärevus võib nii lastel kui ka täiskasvanutel avalduda väga eripalgeliselt: hirm, rahutus, pingetunne, keskendumisraskused õppimisel või tööl, uinumisraskused või rahutu uni, kergesti ärritumine, raskus võõrastega rääkimisel või avalikel esinemistel, selline tunne, et kogu aeg keegi vaatab hindava pilguga ja mõistab hukka, eikuskilt tekkivad paanikahood, pidev muretsemine ja palju muud.

Kehaliselt võib ärevus avaldada näiteks higistamise, punastamise, käte värisemise, iivelduse, kõhuvalu, kõhulahtisuse, rindkerevalu, kõrge vererõhu või tegelikult ükskõik millisest kehapiirkonnast lähtunud sümptomitena.

Ole enda suhtes sõbralik

Kui sul oleks sõber, kes iga sinu eksimuse suunas näpuga näitaks, iga pisiasja peale näägutaks ja mitte kunagi hingetõmbeaega ei annaks, siis kui kauaks te sõpradeks jääksite? Tõenäoliselt tahaksid temast kiiremas korras lahti saada ja leiutaksid vabandusi, miks mitte kohtuda. Mõnikord on ärevuse käes kannatavad inimesed iseenda suhtes just täpselt niisugused näägutavad ja alati kritiseerivad. Enda nahutamine käib mõttes nii kiiresti ja nii sageli, et lõpuks inimene ei pane seda enam tähelegi.

Selle vastu aitab, kui harjutad endasse suhtumist, nagu suhtuksid heasse sõbrasse. Vead antakse ju andeks, me oleme kõik inimesed ja teeme kõik vigu. Ei mingeid topeltstandardeid: kui sõpradele ja kolleegidele on eksimused ja inimlikud nõrkused lubatud, siis tuleb samamoodi suhtuda ka iseendasse.

Kui teed vea või tunned, et oled mingis sotsiaalses situatsioonis endale häbi teinud, ära kritiseeri ennast, vaid selle asemel lihtsalt märka ja tunnista seda, et sul on kange kirg iseennast kritiseerida. Sellele tungile ei pea järele andma, enesesüüdistamise mõtet saab märgata ja siis oma teed minna lasta. Juhi tähelepanu tagasi sellele tegevusele, mis parasjagu pooleli oli ja jäta enesepiitsutamise mõtted kus seda ja teist.

Sea eesmärke ja hoia neist kinni

Inimesed, kes ei löö oma eesmärkidele käega või kes ajapikku suudavad oma eesmärkidest paremini kinni hoida ja kellel on positiivne vaade tulevikule, on vähem ärevad ja neil on harvem paanikahoogusid.

Kehaline treening

Keskealiste Aasia naistega korraldatud uuringus leiti, et nõrgem pigistusjõud kätes ja viletsam jõud jalgades ehk istumise ja püstitõusmise ülesande täitmiseks kulunud pikem aeg seostus kõrgemate ärevusnäitajatega. Lihasjõudlus on ilmselgelt treenitav, kas see ka ärevust vähendada suudab, selle uuringu põhjal öelda ei saa. See on aga hea lihtne võimalus, mis tasub proovimist igatahes. 

Loe rohkem blogist Sinu Terve Laps.