/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2019/10/01/12613944t1h108a.jpg)
Tervise Arengu Instituudi hiljuti avaldatud uuringus heideti pilk täiskasvanud rahvastiku, vanuses 20–69 aastat, enneaegsele suremusele.
Eesti meeste kõrge enneaegne suremus peegeldab ennasthävitavat tervisekäitumist (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasutatud on surmapõhjuste registri andmeid aastaist 1995–2016.
Kuigi suremus hakkas alates 1995. aastast püsivalt langema keskmiselt neli protsenti aastas, ei ole vähenenud naiste ja meeste enneaegse suremuse erinevus. Kõige suuremad lahknevused torkasid silma surmapõhjuste juures, mis on otseselt seotud tubaka suitsetamise ja alkoholi tarvitamisega.
Meeste suremus kolm korda kõrgem
Kogu perioodi jooksul ületas meeste üldsuremus naiste suremust kolm korda. Kui naiste surmajuhtudest 23 protsenti esines vanuses 20–69, siis meestel oli see protsent 54. Alkoholi tarvitamine ja suitsetamine on tugevad riskitegurid kõige sagedamate surmapõhjuste puhul – vereringehaigused, kasvajad, seedeelundite haigused ja välispõhjused. Meeste kordi kõrgem suremus nimetatud haiguste ja mürgistuste/vigastuste tõttu viitab meeste hulgas enam levinud alkoholi tarvitamisele ja suitsetamisele.
Kopsuvähi surmarisk oli meestel keskmiselt seitse korda kõrgem kui naistel, kuid meeste suremus oli langeva, naistel tõusva trendiga, mis näitab suitsetamislevimuse vähenemist meeste hulgas ja suurenemist naiste hulgas (viivitusaeg paar aastakümmet). Meeste suremus alkoholismi ja alkoholimürgistuse tõttu oli neli korda kõrgem kui naistel. Meeste suremus ülemiste hingamisteede ja söögitoru vähi tõttu ületas naiste suremust kümme korda, peegeldades suitsetamise ja alkoholi koosmõju.
Uuringu tulemused rõhutavad, et Eesti vajab tugevat ja järjekindlat alkoholi- ja tubakapoliitikat.