/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/01/12614207t1h998f.jpg)
Vanemad, kes räägivad oma teismeliste lastega neutraalse ja sõbraliku hääletooniga, saavad teismeliselt suurema tõenäosusega soovitud reaktsiooni ning neil on oma lastega sageli ka lähedasem suhe.
Levinud viga, mida vanemad teismelistega rääkides teevad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Cardiffi Ülikooli teadlased tegid kindlaks, et teismelised reageerivad vanemate nõudmistele ja palvetele positiivsemalt, kui palve esitatakse neutraalse või sõbraliku hääletooniga. Kui palve esitati kontrolliva ja range hääletooniga, tekkis neil rohkem negatiivseid emotsioone ning nad täitsid väiksema tõenäosusega vanemate soovi. Kontrolliv hääletoon tõi endaga kaasa ka vähenenud lähedustunde ning rohkem negatiivseid emotsioone.
Uuringus osales rohkem kui 1000 14–15-aastast noort, kes said vanematelt 30 käsklust esmalt neutraalse hääletooniga ning seejärel kontrollival toonil. Laused olid samad, vaid hääletoon vahetus. Tulemustest järeldus, et kui vanemad soovivad, et teismelised reageeriksid palvetele positiivse suhtumisega, on mõistlik rääkida rahuliku, sõbraliku ja avatud hääletooniga. Palved on parem esitada dialoogi vormis, mis jätab teismelisele voli ja valiku reageerida.
Uuringu tulemused on olulised nii lapsevanematele kui ka pedagoogidele, sest neutraalne ning avatud suhtumine tagab parema suhtluse ning suurendab teismeliste motivatsiooni.