/nginx/o/2019/10/08/12634283t1hede2.jpg)
/nginx/o/2019/10/03/12620306t1h3203.jpg)
Teadlased on hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite ja depressiooni seost pikalt uurinud. Taani teadlaste uuringust selgus, et kõik hormonaalsed rasestumisvastased vahendid suurendavad depressiooni riski.
Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid mõjuvad vaimsele tervisele halvasti (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringus vaadeldi üle miljoni 15–34-aastaste naiste terviseandmeid ajavahemikus 2000–2013 ning leiti, et hormonaalsed rasestumisvastased vahendid suurendavad depressiooni riski. Teadlased vaatasid diagnooside, välja kirjutatud ravimite ja kaebuste statistikat. Uuringus arvestati erinevate faktoritega nagu suitsetamine, muud haigused ja kehakaal. Uuringust jäid välja kõik, kellel enne hormonaalsete rasestumisvahendite tarbimist juba depressioon diagnoositud oli.
Uuringu tulemustest selgus, et kõik hormonaalsed rasestumisvastased vahendid suurendavad depressiooni riski ning spiraalid, plaastrid ja süstid ehk need vahendid, mille ainus toimeaine oli progesteroon, suurendasid riski rohkem kui ülejäänud vahendid. See, et spiraal kuulus kõige enam depressiooni riski suurendavate vahendite hulka, on märkimisväärne, sest varasemalt on arstidele õpetatud, et tegemist on paikselt mõjuva vahendiga, mille kõrvalmõjud meeleolule on leebemad. Risk oli kõige suurem vanusevahemikus 15–19.
Sarnase tulemuseni jõudsid ka Hollandi teadlased, kes jälgisid kolme aasta jooksul üle 1000 naise tervist ning leidsid, et 16-aastastel hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutanud naised kogesid enam depressiooniga seotud sümptomeid – nutmine, vähene energia, isumuutused – kui need, kes hormonaalseid vahendeid ei kasutanud.