80 protsenti inimestest on nakatunud HPV viirusega - kuidas vähki vältida?

Vaktsineerimine on kõige tõhusam meetod nakatumisest hoiduda.

FOTO: laurent davoust / PantherMedia / laurent davoust

HPV on levinuim sugulisel teel leviv infektsioon maailmas, mis esineb umbes 80 protsendil aktiivselt suguelu elavatel naistel. Kõrge riskiga HPV nakkus on põhjuseks emakakaelavähi väljaarenemisel – 99 protsendil on tegu just HPV seoselise vähiga. Igal aastal diagnoositakse maailmas rohkem kui 500 000 uut emakakaelavähi juhtu.

Oma tervise eest hoolitsemine ja selle regulaarne kontrollimine on saamas elustiili osaks. Samal ajal on veel küllalt naisi, kes näiteks naistearsti juurde ei ole jõudnud aastakümneid. Qvalitas Arstikeskuse naistearst Katrin Seidelberg ütleb, et need naised, kes regulaarselt kontrollis ei käi, võtavad teadlikult riski oma tervise eest.

Põhjusi, miks naised arsti juurde ei jõua, võib olla palju: alusetu valehäbi, hirm, vaevuste puudumine ja seetõttu eksiarvamus, et kontrollis käia ei olegi vaja, või ülikiire elutempo, mille tõttu lihtsalt ei leia aega arsti juurde minna. Ometi on teada, et parim, mida inimene haiguste ennetamiseks, leviku peatamiseks ja iseenda tervise heaks teha saab, on olla ohtudest teadlik ning regulaarselt tervist kontrollida.

Väga levinud

Eestis on emakakaelavähki haigestumine naha-, rinna- ja käärsoolevähi järel neljandal kohal. Dr Katrin Seidelberg ütleb, et kuigi naised on teadlikud, et regulaarne günekoloogiline läbivaatus ja testimine emakakaelavähi varajaseks avastamiseks on vajalik, on palju naisi, kes regulaarselt naistearsti ei külasta. «Naistearsti külastatakse sagedamini fertiilses eas seoses raseduste ja sünnitustega. Hiljem, pärast sünnitusi ning pre- ja postmenopausis, jääb külastusi harvemaks ja paljud ei pöördu enam üldse,» räägib ta ja rõhutab, et selleks, et võimalikult varakult avastada vähieelseid muutusi emakakaelas ja vähendada nii haigestumist emakakaela vähki, on vajalik naisi testida kolme-aastase intervalliga, regulaarselt võiks naistearsti juures kontrollis käia kord aastas.

Keha ravib ennast ise, kuid mitte alati

SYNLAB Eesti OÜ vastutav laborispetsialist Kaspar Ratnik ütleb, et HPV infektsioon ja selle kulg emakakaelavähiks on pikk ning aeglane protsess: «HPV infektsioon võib püsida aastaid ja siis kaduda või areneb paari aasta jooksul selliseks, kus esmased vähieelsed muutused on avastatavad. Raske düsplaasia areng võib aga aega võtta rohkem kui kümme aastat.» Dr Seidelberg lisab, 80 protsenti naistest nakatub elu jooksul HPV-ga, seejuures on kõige kõrgem nakatunute protsent noorte, 20–25-aastaste naiste seas. «Enamik naistest, kes on viirusega nakatunud, paranevad spontaanselt. Tõenäosus, et organismi immuunsüsteem hävitab viiruse nakatumise järgselt paari aasta jooksul, on ligi 90 protsenti. Mida noorem on naine, seda suurem on tõenäosus, et immuunsüsteem saab viirusest jagu. Kui organism ei suuda viirust hävitada, siis on oht, et emakakaelas tekivad vähieelsed muutused. HPV testimine võimaldab välja selgitada need naised, kes vajavad sagedasemat jälgimist ja lisauuringuid,» tõdeb dr Seidelberg ja toob veel esile, et nakatumine HPV-ga võib toimuda korduvalt ja erinevate kõrge riski viiruse tüüpidega, mistõttu on regulaarne testimine vajalik.

Test vähiennetuseks

Kui naised ennast ei testi ja haigus jääb avastamata, tähendab see kasvavat ohtu tervetele naistele ning suurenenud on oht juba haigestunud naiste tervisele ja nende partneritele. «Kui naine ei pöördu regulaarselt naistearstile ega osale ka emakakaelavähi sõeluuringul, siis riskeerib ta oma tervisega. Tänapäeval on võimalus ennast ka ise testida kõrge riskiga HPVde ja teiste erinevate sugulisel teel levivate haiguste suhtes,» rääkis dr Seidelberg. See annab paremad võimalused end kontrollida ka nendel naistel, kes mingil põhjusel naistearsti visiiti pelgavad. Kui aga HPV test on positiivne, näitab see kõrgenenud riski emakakaela vähieelseteks seisunditeks ja emakakaelavähiks ja sellisel juhul on juba vajalik täpsustav uuring naistearsti juures.

Emakakaelavähi sõeluuringut tehakse Eestis 2006. aastast. Kahjuks ei ole see olnud oodatud tulemusega, kuna sõeluuringus osalemise protsent läbi aastate on olnud väga väike – 20–25 protsenti kutsututest. Sõeluuringu programmi meist olulisemalt kauem pidanud riikide, näiteks Rootsi kogemus näitab, et efektiivne emakakaelavähi ennetus saavutatakse olukorras, kus sõeluuringus osaleb vähemalt 70 protsenti sihtrühmast. Ratniku sõnul on varajane testimine ja osalemine naistel vanuses 30+ tsütoloogilisel uuringul või HPV tuvastamise programmis väga hea ennetusvõimega, mistõttu tasub igal juhul end testida. Ravida saab HPVst põhjustatud vähieelseid seisundeid ehk düsplaasiaid. «Viiruse enda ravi puudub, mistõttu ainuke võimalus end HPV vastu kaitsta on vaktsineerida,» võtab dr Seildeberg teema kokku.

Naistel, kes ei ole mingil põhjusel naistearsti juurde kontrolli jõudnud, on võimalus tellida ka SYNLABi emakakaelavähi riski analüüsi HPV proovivõtukomplekt, võtta ise kodus proov spetsiaalse Evalyn® Brushi proovivõtuvahendiga ning saata see meditsiinilaborisse.

Naise enda poolt tupest kogutud proovist tehakse HPV DNA uuring. Samasugust proovivõtumeetodit kasutatakse juba aastaid Hollandis, Ungaris, Rootsis ja Soomes, kus see on osa riiklikust skriiningprogrammist. Analüüsi tulemus, mis saabub viie tööpäeva jooksul, näitab, kas testijal on kõrgenenud risk emakakaelavähi suhtes.

Varakult avastatud probleemid annavad parima võimaluse hoiduda pöördumatult halbadest tagajärgedest.

Haiguste kontrolli ja tõrje keskuse andmeil nakatub HPV viirusse elu jooksul ka 80 protsenti meestest. Iga uue seksuaalpartneri puhul on risk puutuda kokku ka uue HPV tüvega. Probleemide ennetamiseks tuleks käia regulaarselt kontrollimas oma tervist.

Populaarne

Tagasi üles