Lugeja küsib: millal peab tööandja töötajale prillide maksumuse hüvitama?

Pilt on illustratiivne. Foto: Wong Sze Fei / PantherMedia / Wong Sze Fei

Lugeja küsib: Palun ütelge, mis hetkel peab tööandja kompenseerima (uuele) töötajale prillid, mille vajadus on selgunud töötervishoiuarsti juures? Määruses on küll kirjas, et tööandja on kohustatud hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid, aga sealt ei loe otseselt välja seda, millal see kohustus tekib.

Lisaks soovis lugeja teada, kas tööandja peab kompenseerima töötajale prillid täies ulatuses (klaasid ja raamid) või võib kehtestada ettevõttesisese reegli, et hüvitatakse nt kuni 100 euro ulatuses prilliklaasid ja ülejäänud ehk prilliraamid maksab töötaja ise?

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: 

Tööandja peab hüvitama kuvariga töötamiseks mõeldud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid, juhul kui on täidetud kaks tingimust – töötaja on läbinud tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ning töötaja nägemisteravus on vähenenud.

Vabariigi Valitsuse määrus sätestab, et tööandja peab vähemalt poole oma tööajast kuvariga töötajale korraldama tervisekontrolli, mille käigus kontrollitakse ka silmi ja nägemise kontrolli, arvestades töötervishoiuarsti või silmaarsti määratud tähtaega konkreetsele töötajale, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral.

Prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamise kohustus tuleneb samast määrusest. Kui tervisekontrollil selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja hankima arstitõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.

Prillide hüvitamise kohustus ei olene sellest, kas töötaja nägemisteravus on muutunud tulenevalt selle tööandja juures töötamisest või mitte. Nägemisteravuse vähenemine määruse mõistes ei eelda võrdlust mingi ajahetkega, millest alates nägemine on halvenenud. Siin on mõeldud olukorda, kus töötaja nägemisteravus ei võimalda tal sooritada tööülesandeid ning selleks on vajalikud abivahendid. Sellest tulenevalt on töötajal (ka uuel töötajal peale esmast tervisekontrolli) õigus saada kompensatsiooni prillide maksumusele.

Prillide maksumuse hüvitamise korra määrab juba tööandja. Näiteks maksimaalse prillide hüvitamise summa, summa eraldi klaasidele ja raamidele või muud variandid; millised dokumendid töötaja hüvituse saamiseks esitama peab. Prillide hüvitise suuruse määrab tööandja lähtuvalt oma võimalustest. Õigusaktidega ei ole hüvitise summat paika pandud. Määratud hüvituse suurus peab olema piisav, et töötajal oleks võimalik prillid soetada. Hüvitada tuleb nii klaaside kui ka raamide maksumus, sest prilliklaase raamideta ju kasutada ei saa.

Tööandja peab hüvitama prillide maksumuse täielikult (määratud limiidi piires), kui töötaja kasutab prille ainult töö tegemiseks. Kui töötaja soovib prille kasutada ka mittetöisteks tegevusteks (nt kodus lugemiseks või arvuti kasutamiseks), tuleb leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid ja selle viimase osa tasub töötaja ise.