Halb tuju levib inimeselt inimesele nagu viirus

Grupi meeleolu võib mõjutada ümbritsevate inimeste meeleolu.

FOTO: Shutterstock

Emotsioonid võivad olla nakkavad – kellegi halb või hea tuju kandub lühikese aja jooksul üle ka teda ümbritsevatele inimestele ning mõjutab inimeste mõtlemist ning otsuste langetamist.

Emotsioonitaju printsiibi järgi levivad emotsioonid inimeselt inimesele ning ka grupilt indiviidile. Emotsioone peetakse sisemisteks tundmusteks, kuid tegelikult on nende algeteks sageli just välised stiimulid. See tuleb eriti selgelt esile pereliikmete puhul – ühe pereliikme halb tuju tekitab pinge ka teistele pereliikmetele ning mõjutab negatiivselt kodust õhkkonda. Samas mõjub pereliikme hea tuju hästi ka teda ümbritsevatele inimestele.

Sama kehtib ka gruppide puhul – teaduskatsetest on selgunud, et kui bussipeatuses ootavad inimesed närviliselt käituvad, käituvad närviliselt ka katses osalenud inimesed, kes algselt närvilised polnud. Samas, kui ootajad olid rahulikud, olid ka katses osalejad rahulikud ega reageerinud bussi hilinemisele negatiivselt. Sarnaselt on mõõdetud ka elevust ja positiivseid emotsioone spordiüritustel nende inimeste puhul, kes spordist tegelikult üldse ei huvitu.

See, et emotsioonid kergesti levivad, on seotud ellujäämisinstinktiga. Oluline on ohu korral teise emotsioonist ajendatuna ka ise adekvaatselt reageerida – hirm, viha ja elevus on olulised emotsioonid, mis võivad päästa elu või olla muul moel kasulikud. Sellest tulenevalt kipuvad inimesed grupis sageli moraalitaju minetades ning omaenda arvamusele vastupidiselt vooluga kaasa minema. Kui grupp on vihane ja agressiivne, muutub ka rahulik indiviid agressiivseks. See selgitab poliitiliste ürituste ja protestide mentaliteeti ja inimeste käitumist. On ebatõenäoline, et inimesed üksinda või grupi toeta sama agressiivset retoorikat ja käitumist viljeleksid.

Grupiemotsioonide mõju inimese mõtlemisele ja otsuste langetamisele on korduvalt ka teaduslikult tõestatud. Aschi katse käigus lasti osalejatel saalitäie tudengitega vastata küsimustele. Osalejad ei teadnud, et ülejäänud vastajad polnud tegelikult tudengid ning neil oli palutud kollektiivselt valesti vastata. Katse eesmärk oli välja selgitada, kas indiviid, teades, et tema vastus on õige, muudab oma vastust, kui grupp kollektiivselt teisiti vastab. Leiti, et 75 protsenti osalejatest muutis oma vastust, kui oli teada saanud, et grupp teisiti vastas. Ometi valis 98 protsenti osalejatest üksi vastates õige variandi. Teise katse käigus küsiti inimeste poliitiliste arvamuste kohta ning leiti, et vastused erinesid märkimisväärselt, kui küsiti kas kuueliikmelistes gruppides või eraldi.

Samuti on teadlased leidnud, et inimesed reageerivad kergemini negatiivsetele stiimulitele. Näiteks kutsub mingi eseme kaotus esile rohkem negatiivseid emotsioone kui sama eseme leidmine positiivseid emotsioone. Teadlased on kindlaks teinud, et inimesed kulutavad rohkem vaimset energiat ja aega negatiivsetele mõtetele. Ometi on positiivsed emotsioonid ja võime negatiivsega toime tulla üks vaimse ja füüsilise tervise alus. Seetõttu soovitavad psühholoogid inimestel keskenduda teadlikult rohkem või vähemalt samaväärselt positiivsetele emotsioonidele.

Tagasi üles