Toiduteadur teeb puust ja punaseks: mida kujutavad endast erinevad mahlatooted

Mahlal ja mahlajoogil on suur vahe.

FOTO: Oleksandr Prokopenko / PantherMedia / Oleksandr Prokopenko

Toiduteadur aitab teha vahet, mis on täismahl, nektar ja mahlajook ning millised on nende koostise erinevused. 

Eesti Toiduliidul on käimas mahlade teavituskampaania ning selle raames on toiduteadur Rain Kuldjärv lihtsalt ja loogiliselt kirja pannud mahlatoodete kirjeldused. Lisaks on Kuldjärv rõhku pannud kirgi kütvale lisatud suhkrute teemale.

Mahl, nektar, mahlajook ja smuuti – mis on mis?

1. 100-protsendiline mahl on täismahl, mis on valmistatud ainult puuviljadest, köögiviljadest või marjadest ja sellesse pole lisatud suhkrut ega ühtegi säilitusainet. Vastavalt mahlaregulatsioonile on teatud lisaained lubatud, nt apelsinimahlas askorbiinhape mahla värvi hoidmiseks.

Olenevalt valmistusviisist võib mahl olla:

  • Kontsentreeritud mahlast, mis saadakse kontsentreeritud mahla taastamisel joogiveega. Igal puuviljal ja marjal on seadusega kehtestatud kuivaine näidud, milleni tuleb mahl taastada.
  • Värske mahl, mis saadakse purustatud puuviljadest ja/või marjadest esmase pressimise teel.

2. Nektar erineb mahlast väiksema mahlasisalduse poolest, sisaldades mahla ja/või püreed sõltuvalt puuvilja happesusest 25–50 protsenti.

3. Mahlajook. Mahlasisaldus ei ole mahlajoogi puhul õigusaktiga reguleeritud, ent tavaliselt sisaldavad Eestis müüdavad mahlajoogid mahla umbes 10–15 protsenti mahla.

4. Smuuti ei ole defineeritud toidualaste õigusnormidega ning selle valmistamiseks puudub standard. Seetõttu peavad kõik smuutiks nimetatud tooted, mis on valmistatud reeglina puuviljade-marjade mahladest ning püreedest, olema märgistatud kui mahlatooted.

Lisatud suhkur?

Mahladele ei ole lubatud lisada suhkrutooteid (v.a astelpajumahlale). Kõik täismahlas olev suhkur, mis on pakendil välja toodud, pärineb ainult viljadest ja marjadest, lisatud suhkruid täismahlas ei ole.

Seadus ütleb, et «toidule ei tohi omistada omadusi või toimet, mida sellel ei ole, ega märkida eriomaduseks sellist omadust, mis on olemas kõigil sarnastel toitudel.» Seetõttu ei ole ka 100-protsendilistel mahladel lubatud kasutada märgistust «ilma lisatud suhkruta», kuigi nad seda on.

Nektarile ja mahlajoogile on lubatud lisada suhkrut, seega siin tuleb tarbijal jälgida pakendi märgistust.

Pakendil märgitud suhkur – kas suhkur on lihtsalt lauasuhkur?

Üldiselt mõeldakse suhkrust rääkides tavalist nn lauasuhkrut ehk sahharoosi. Puuviljadest, köögiviljadest või marjadest pressitud mahl sisaldab aga toorainele omaseid suhkruid toorainele omases vahekorras. Näiteks on 100-protsendilises õunamahlas domineeriv suhkur fruktoos, kuid lisaks sisaldab õunamahl ka glükoosi ja sahharoosi.

Pakendi toitumisalases teabes on kohustuslik tuua välja suhkrusisaldus. Selle üldnimetaja alla kuuluvad kõik mono- ja disahhariidid ehk ka glükoos, fruktoos, galaktoos, maltoos jne. Tarbijad loevad vahel ekslikult seda infot kui lisatud lauasuhkru sisaldust, mõtlemata sellele, et tegemist on viljades ja marjades esineva loomuliku suhkruga.

Toitumisalase teabe alusel ei ole võimalik eristada viljadest ja marjadest pärinevat suhkrut lisatud suhkrutest: seetõttu tuleb jälgida tootenimetust ja koostisosade loetelu, kas tegemist on mahla, nektari või mahlajoogiga. Mida suurem mahlaprotsent, seda suurem on viljadest ja marjadest pärit suhkrute osakaal.

Kontsentraat vs konservant

Tarbijad ajavad vahel segi kontsentraadi ja konservandi. Ükski 100-protsendiline mahl ega ükski nektari nime kandev mahlatoode ei tohi sisaldada konservante ehk säilitusaineid.

Mahlakontsentraat on vähendatud veesisaldusega mahla mass, mida kasutatakse mahlatooraine transpordiks päritoluriigist tootjani. Kontsentraadi kasutamise põhjuseks on pikad vahemaad viljade päritoluriigi ja tootmiskoha vahel ning soov tuua tarbijateni just parimas küpsusastmes olevatest viljadest valmistatud mahl.

Tootjatehastes lisatakse täismahlale ainult nii palju vett kui kontsentreerimise käigus on mahlast välja aurutatud. Mahlast vee väljaaurutamine toimub  vaakumikeskkonnas madalal temperatuuril (65–68 °C) ja seetõttu säilivad mahlale iseloomulikud sensoorsed ja biokeemilised omadused.

Mahl – janukustutaja või toit?

Täismahla võiks lugeda pigem toiduks kui lihtsalt janukustutajaks, sest 100-protsendiline mahl sisaldab rikkalikult toorainest pärit toitaineid, vitamiine, mineraale jms.

Mahla tarbimisel tuleb seega arvestada, et toitumise seisukohalt ei ole tegemist mitte lihtsalt joogiga, vaid asendatakse üks puuvilja- või marjaportsjon mahlaga.

Seega kehtivad mahla tarbimisel sarnased suuhügieeni nõuded nagu muu toidu tarbimisel: hammaste pesu minimaalselt kaks korda päevas, suu loputamine veega ja janu kustutamiseks vesi, vältida pidevat näksimist jms.

Tagasi üles