Merike Sisask: märka, kui kolleegil stress üle pea kasvab

Merike Sisask

FOTO: Toomas Huik

Suitsiidi on võimalik ennetada, kui lähedased ja tööandja oskavad ohumärke ära tunda, ütles Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni (VATEK) eestvedaja Merike Sisask intervjuus Kuku raadiole. 

«Paljude inimeste jaoks tundub enesetappudest rääkimine veel võõras, sest aastakümneid oli tava, et nendest teemadest ei kõnelda. Ka ajakirjanduses,» ütles Sisask. Ta täpsustas, et pole küll tarvis üle rääkida, aga see, kuidas suitsiidi käsitletakse, on oluline, et inimesi kaitsta. 

Suitsiidikäitumine on viimane hetk, millele eelnevad sammud, kus on võimalik ka kõrvalolijal sekkuda. Kogukonnatoetus, perekonnatoetus, esmatasandi abivõimalused peavad toimima, et inimesed saaksid võimalikult varakult abi. Psühhiaatriline abi peab olemas olema, aga ei pea sellele tasandile jõudma, kui on võimalik ennetada.

«Stress ei ole vaimse tervise probleem, aga see võib kujundada välja vaimse tervise probleemi, kui inimese elus on liiga palju stressi,» selgitas Sisask. Stress töökohas on normaalne ja võib olla isegi kasulik. Probleemiks muutub see siis, kui stress on ülemäärane ja nõudmised on liiga suured.

Ka füüsiline keskkond nagu müratase mõjutab vaimset tervist. Väga oluline on psühhosotsiaalne keskkond: millised on võimalused hoida kolleegidega häid suhteid, teha väikseid pause. Selle aasta 1. jaanurist nõuab seadus, et tööandja peab hindama ja kujundama lisaks füüsilisele keskkonnale ka töötaja psühhosotsiaalset keskkonda, et see ei oleks tervistkahjustav.

Kuidas stressi ja läbipõlemist ära tunda? Esimene märk on väsimus, kui inimene ei puhka ennast välja. Siis kaob ära töörõõm: ei taha enam inimestega suhelda. Sageli tekib läbipõlemine töökohtadel, kus tuleb aktiivselt klientide või kolleegidega suhelda. Siis märkab ka tööandja, et inimese töövõime on vähenenud. Tubli töötaja arvab, et peab ise rohkem pingutama, tekib surnud ring.

Kui tööandjal on teadlikkus nendest märkidest, siis ta ise ei pea alati kõiges sekkuma. Töötaja on võimalik saata professionaali juurde vestlema. Kui inimene põleb läbi, siis pikaajaline haigusleht on ainuvõimalus. 

Tallinnas võtab erakorralistel juhtudel psühhiaatriakliinikus abivajajaid vastu valvearst igal hommikul alates kell 9 (registratuur 617 1049). Tartus saab 24 tundi päevas helistada kliinikumi valvearstile ja –õele numbril 731 8764.

Palju häid materjale pakub ka veebikülg peaasi.ee, kus saab oma mure ka nõustajale saata. Nõustamise eest tasu ei küsita. Paljudes Eesti linnades, sh Pärnus, Kuressaares, Viljandus jm, ootab vastuvõtule ka vaimse tervise õde, kelle juurde saatekirja vaja pole.

Eluliin võtab kõnesid vastu ja pakub psühholoogilist tuge E-R kell 9-20 numbril 631 4300 ja õhtuti-öösiti saab iga päev abi 19-7 numbrilt 655 8088.

Populaarne

Tagasi üles