Riigikohus: hooldekodu pidaja peab hoidma hooldatava elu ja tervist

FOTO: Shutterstock

Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis jõusse süüdimõistva otsuse, mille järgi asetasid ja jätsid Pandivere Pansion OÜ juhtivtöötajad hooldekodu elaniku eluohtlikku olukorda, mille tagajärjel ta suri. Riigikohus rõhutas otsuses, et hooldekodu pidaja üldine hoolsuskohustus on ulatuslikum tavapärasest üldinimlikust hoolsuskohustusest.

Süüdistuse järgi rikkusid Pandivere Pansion OÜ Vao maja (hooldekodu) juhataja ja juhatuse liige oma kohustusi, kui asetasid tegevusetuks jäädes hooldekodu elaniku eluohtlikku olukorda ning jätsid ta sinna. Kannatanul tekkisid ulatuslikud lamatised, mille tagajärjel ta suri.

Maakohus luges süüdistuse tõendatuks ning mõistis hooldekodu juhataja, juhatuse liikme ja Pandivere Pansion OÜ süüdi. Ringkonnakohus jättis otsuse muutmata. Kassatsioonkaebused esitasid hooldekodu ja selle juhatuse liikme kaitsjad, kelle hinnangul ei olnud juhatuse liikmel õiguslikku kohustust tegutseda.

Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis kaebused rahuldamata. Ringkonnakohus leidis Riigikohtu hinnangul õigustatult, et kannatanu seisund oli igale objektiivsele kõrvaltvaatajale äärmuslik ja ohtlik, ent kannatanu olukorrast teadlikud süüdistatavad sellele ei reageerinud. Kriminaalkolleegium selgitas, et inimese hooldamise faktiliselt enda kanda võtnud hooldekodu juhatuse liikmel oli kohustus hoida selle inimese elu ja tervist.

Nõustudes küll süüküsimuse senise lahendamise lõpptulemusega, rõhutas Riigikohus, et hooldekodu pidaja puhul on kohatu arutleda vaid selle üle, millised olid tema kui äriühingu juhi kohustused. Riigikohtu sõnul ei tulene hooldekodu pidaja vastutus vaid asjaolust, et ta on hooldekodu juhatuse liige. Tema süü seisneb ennekõike kõigile inimestele omistatava üldinimliku hoolsuskohustuse rikkumises. Sellise hoolsuskohustuse aluseks on eeskätt moraalinormid ja tavad.

Ehkki juba üldinimlikud väärtushinnangud ning -arusaamad kohustavad iga mõistlikku inimest sellises olukorras aktiivselt sekkuma, kannatanu olukorrast teadlik olnud juhatuse liige seda ei teinud.

Samuti selgitas Riigikohus, et hooldekodu juhatuse liikme puhul tuleb täiendavalt arvestada, et ta otsustas teadlikult ja vabatahtlikult pakkuda hooldusteenust eakatele inimestele. Seega pidanuks ta arvestama, et teenuse sihtrühm on suure tõenäosusega keskmisest halvema tervisega, haavatavam ning ilmselt teatud juhtudel võimetu end ise võimalike ohtude eest kaitsma. Nii on hooldekodu pidaja üldine hoolsuskohustus ulatuslikum tavapärasest üldinimlikust hoolsuskohustusest.

Riigikohtu otsust saab lugeda kohtu koduleheküljelt: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=1-17-7111/81.

Tagasi üles