Terviseamet: PIP-rinnaimplantaate on kasutatud ka Eestis

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Seoses PIP-implant rinnaimplantaatide ümber puhkenud poleemikaga teatab terviseamet, et need on olnud kasutusel ka Eestis teostatud rinnasuurendusoperatsioonide puhul, kui nende hulka ei oska amet öelda.


Rinnaimplantaadid on seaduse tähenduses meditsiiniseadmed. Kuna Euroopa Liidu puhul on tegemist ühise meditsiiniseadmete turuga, siis omal ajal Prantsusmaal müügile lubatud tooteid võidi edasi turustada ja kasutada kõikjal Euroopa Liidus, teatas terviseamet.

Alates käesoleva aasta märtsist on kehtestatud Eestis kohustus kõrgema riskiklassi meditsiiniseadmete müügist ja kasutuselevõtust teavitada terviseametit. Vaatamata sellele, et ühtegi teadet PIP-tüüpi rinnaimplantaadi müügist ega kasutuselevõtust ei ole esitatud, ei tähenda, et seda ei oleks võidud teha enne teavitamiskohustuse kehtestamist, sest probleemseid implantaate toodeti ja turustati aastast 2001.

Terviseametil on omalt poolt kavas välja selgitada, kas ja kus on selliseid rinnaimplantaate Eestis kasutatud. Seejuures peame arvestama teistest liikmesriikidest, ennekõike Prantsusmaalt saadava teabega.

Teadaoleval on Prantsusmaa terviseamet tellinud hinnangu PIP-tüüpi rinnaimplantaatide terviseohtlikkuse kohta rahvuslikult vähiinstituudilt. Selle järgselt kujundatakse välja seisukoht, milliseid meetmeid on otstarbekas rakendada.

Terviseameti arvates ei ole täiendava tervisehinnangu tellimine meil vajalik. Patsientidel soovitatakse vähimagi kahtluse korral pöörduda oma arsti juurde.

Prantsuse ajalehes Libération ilmunud artikli järgi nõuavad tervisealased pädevad asutused selle nädala lõpuks 30 000 naisele neile paigaldatud PIP rinnaimplantaatide eemaldamist.

Prantsusmaa terviseameti tervise valdkonna peadirektor Jean-Yves Grall ütles teisipäeva hommikul Prantsuse raadios, et otsust süstemaatilise PIP rinnaimplantaatide eemaldamise soovituse kohta ei ole veel tehtud. Grall märkis, et ta ootab riikliku vähiinstituudi ekspertide otsust.

Seoses PIP rinnaimplantaatide kasutamisega on 1500 naisel tekkinud tõsised kõrvaltoimed. Sealhulgas on 1051 proteeside lekkimise juhtu ja 386 muud tõsiste kõrvaltoimetega juhtumit, mille tagajärjel on tekkinud erinevad põletikulised reaktsioonid.

Ametile seni teadaolevalt on PIP-tüüpi rinnaimplantaate kasutavatest naistest kaheksal tuvastatud pahaloomulised kasvajad, sh 5 rinnanäärme adenokartsinoomi juhtumit, 2 rindadega mitte seotud patoloogia juhtumit ja üks anaplastilise suurerakulise lümfoomi juhtum.

Ehkki pole võimalik tõestada PIP-tüüpi rinnaimplantaatide seost täiendava riskitegurina, ei saa seda ka välistada. Parima meditsiinilise lähenemise iga konkreetse patsiendi jaoks peab pakkuma eksperdid.

Võttes arvesse andmeid pahaloomuliste kasvajate kohta, esitavad eksperdid oma soovitused järelkontrolli, implantaatide eemaldamise, eemaldamise kirurgilise lähenemisega seotud tsütopatoloogilise uurimise ja pärast proteesi eemaldamist soovitatavate järelmeetmete kohta. Samuti tuleb jutuks ka ravikulude ja järelmeetmete hüvitamine.

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles