/nginx/o/2019/10/08/12634283t1hede2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/14/12653206t1h65a9.jpg)
Rasvumisest tingitud haigustega seotud kulutused moodustavad 2,8 protsenti globaalsest sisemajanduse kogutoodangust (SKT) – see on umbkaudu võrdväärne suitsetamise tagajärjel tekkinud haiguste ravikulude ja kaitsekulutustega.
OECD eksperdid: rasvumisega seotud tervisehädad on riikidele suureks kuluallikaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2019. aasta seisuga on pea 30 protsenti maailma elanikkonnast rasvunud. Kui rasvumine praeguses tempos kasvab, on 2030. aastaks üle poole maailma elanikkonnast rasvunud. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raporti järgi sureb järgmise 30 aasta jooksul 36 OECD riigis rasvumisest tingitud haigustesse üle 90 miljoni inimese. Rasvumise tagajärjel tekkinud terviseprobleemide ravile kulub OECD riikides 3,3 protsenti SKTst. Üle poole OECD riikide elanikkonnast on ülekaalulised ning iga neljas inimene rasvunud.
Rasvumine mõjutab negatiivselt nii füüsilist kui ka vaimset tervist, suurendades krooniliste haiguste riski. See suurendab diabeedi, vähi ja südamehaiguste riski ning depressiooni ja ärevushäirete riski.
Lastele mõjub liigne kehakaal eriti halvasti, sest selle tagajärjed võivad mõjutada nende ülejäänud elu kvaliteeti. Uuringutest on selgunud, et ülekaalulised lapsed on suurema tõenäosusega õnnetud, saavad koolis kehvemini hakkama ning langevad suurema tõenäosusega kiusamise ohvriks. Rasvumine suurendab lastel astma, diabeedi, südamehaiguste ja endokriinsüsteemi häirete riski.
Eurostati andmetel mõjutab sissetulek oluliselt inimeste tervist. Euroopa Liidu riikides on kõige madalama sissetulekuga naised 90 protsenti ja mehed 50 protsenti suurema tõenäosusega rasvunud. OECD peasekretäri Angel Gurría sõnul on tervislike valikute ja teadlikkuse tõstmine tähtsam kui kunagi varem, sest sellel on ühiskonnas nii sotsiaalsed kui ka majanduslikud mõjud. Sellised meetmed, nagu toitude märgistamine, ebatervislike toitude reklaami piiramine, tervislik toit lasteaedades ja koolides ning üleüldine teavitustöö, võivad oluliselt kulutusi vähendada ning inimeste elukvaliteeti tõsta.