Kümme päeva koomas ja pähe puuritud auk: loomakasvataja rääkis oma karmist listerioosi-kogemusest

Kiirabi.

FOTO: URMAS LUIK / PARNU POSTIMEES /

Üheksa aastat tagasi ohtliku vahejuhtumi tagajärjel listerioosi nakatunud loomakasvataja Kadri Täht rääkis «Ringvaates», millised hirmsad katsumused talle haiguse ajal osaks said.

Kadri meenutas, et ta läks mullikaid märgistama, kui pull ta ootamatult kõrgele vastu betoonseina paiskas. Sealt kukkus naine alla sõnnikusse ning võimas loom surus teda vastu maad, nii et ta ei saanud hingata ega appi karjuda. Õnneks lähedal olnud mehed jõudsid appi ning halvim õnnestus ära hoida.

Sõbranna soovitusel läks Kadri Pärnus EMOsse. Seal peale sinikate ja marrastuste midagi erilist ei tuvastatud ning paar päeva hiljem oli Kadri tööl tagasi. Ent täpselt nädal pärast õnnetust algasid tal hommikul tugevad peavalud ning mõne tunniga tõusis palavik 40 kraadini. Kuidas ta haiglasse viidi, seda Kadri ei mäleta, küll aga seda, et järgmisel päeval võeti temalt seljaaju proov. Siis selguski, et ta on nakatunud listeeriasse, aga kuna tervislik seisund üha halvenes, viidi ta Pärnust Tartu kliinikusse.

Listeeriabakter, mis inimesi tabab, on tavaliselt saastunud toiduga ülekanduv haigusetekitaja. Nakkuse allikaks võib olla haige loom või inimene, bakter elab ka sõnnikus ja mullas. Täiskasvanute listerioos väljendub harilikult meningiidina ehk ajukelme põletikuna.

Selle diagnoosi Kadri saigi. Kuna aju rõhk läks suureks, siis puuriti Tartu kliinikus talle auk pähe ja lasti osa ajuvedelikku välja, vastasel korral oleks saabunud kiiresti kurb lõpp. Kadri oli kümme päeva koomas, mille jooksul anti talle elulootust poole tunni kaupa. Kanüül pandi otse arterisse ning selle kaudu manustati kangeid antibiootikume, mis listeeriabakterit hävitasid.

Kadri meenutas, et seejärel lakkasid neerud töötamast ning ta toimetati edasi Tallinnas asuvasse haiglasse. Seal õnnestus tal üsna kiiresti taas voodist jalule tõusta.

Naine ei teagi, kuidas ta ohtliku bakteri sai: oli see loom või nõrgestas vahejuhtum tema organismi sedavõrd, et ta haigestus. Aasta aega oli Kadri 80 protsendi ulatuses töövõimetu, seejärel läks poole kohaga tööle. Tegemist oli valdavalt kontoritööga, mis aga ei ole tema loomule omane. Lõpuks leidis Kadri meelepärasema töö, kuid raske haigus kummitab aeg-ajalt peavalude kujul teda siiani.

Küsimusele, mida ta arvab nüüd kalakasvatusega seotud listeeriapaanikast, vastas Kadri, et äkki on kalatööstuses mõni nakatunud inimene, kes ohtlikku bakterit kannab. «Miks inimesi ei diagnoosita?» avaldas ta imestust.

Tagasi üles