Doktor Viigimaa avaldab, milline sümptom annab märku lähiajal ähvardavast südameinfarktist

«Kõige ohtlikum sümptom on füüsilise koormuse või suure vaimse pinge tagajärjel tekkiv surumise või pigistustunne, mis kiirgub selga, kaela või ülakõhtu. Kui pigistustunne lakkab füüsilise pingutuse katkestamisel, on suur oht, et lähiajal tekib südameinfarkt,» kirjeldas Viigimaa.

FOTO: TOOMAS TATAR / PM/SCANPIX BALTICS

Põhja-Eesti regionaalhaigla südamearst ja professor Margus Viigimaa annab ülevaate, kuidas on võimalik ise südame eest hoolt kanda.

Südamehaiguste ennetamiseks saab inimene elustiili valikuga palju ise ära teha – tasakaalustatud toit, füüsiline aktiivsus ning piisav uni hoiavad südame tervena. Maailma Südameföderatsiooni andmetel on vähemalt 80 protsenti südameveresoonkonna haigustest tingitud enneaegsetest surmadest välditavad.

Miks südamehaigused tekivad?

«Südamehaiguste suurimad riskitegurid on suitsetamine, suur kolesterooli sisaldus veres ning kõrge vererõhk ja veresuhkur,» rääkis Viigimaa. Kui veres on liiga palju halba ehk LDL-kolesterooli, tekib rasva ja kaltsiumi ladestumise tõttu veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos. See võib ajapikku põhjustada rindkeres valu ning häirida organismi verevarustust. «Ebapiisav verevarustus võib ajapikku kahjustada ka teisi elutähtsaid organeid. Verevarustust ning südame võimet organismis hapnikku laiali kanda mõjutab halvasti ka suitsetamine. Nikotiin kahjustab arterite sisepinda ning suurendab veresoonte ummistuste riski.»

Kõrge vererõhk koormab südant, kuid võib ajaga kahjustada ka teisi elutähtsaid organeid nagu neerud ning aju. Kõrge vererõhu peamised riskitegurid on suitsetamine, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus ning liigne alkoholi ning soola tarbimine. Vererõhku tõstab ka liigne veresuhkur, mis kahjustab veresoonte sisekesta ning pärsib veresoonte laienemist ning kitsenemist.

«Suur veresuhkru sisaldus veres suurendab vererõhku ning ka südamehaiguste riski. Kõrge veresuhkur kahjustab veresoonte sisekesta, mis takistab veresoonte võimet laieneda ning kitseneda,» sõnas arst. 75 protsenti diabeedihaigetest sureb südamehaiguste tagajärjel.

Ennetamine on tervise alustala

«Positiivne on, et südamehaiguste ennetamiseks saab inimene ise palju teha. Kõige olulisem on mitte suitsetada ning teha vähemalt 30 minutit päevas trenni. See on absoluutne miinimum, mida peaksid järgima kõik, kuid lisaks on soovituslik teha veel kaks korda nädalas vastupidavustrenni,» utsitas Viigimaa tegudele.

Pariisis hiljuti toimunud Euroopa Kardioloogide Seltsi kongressi põhisõnum oli, et halva kolesterooli sisalduse vähendamine kõigest ühe millimooli (mmol/L) võrra ning süstoolse vererõhu langetamine kümme millimeetrit elavhõbedasammast (mm/Hg) vähendaks südamehaiguste riski 80 protsenti. «See on kõigile igati jõukohane ülesanne ilma igasuguste ravimiteta,» kinnitas professor. «Elustiil määrab paljus inimese tervise; füüsiline aktiivsus ja õige toitumine pikendavad inimese oodatavat eluiga üle kümne aasta.»

Samuti tuleb tähelepanu pöörata toitumisele – piirata tuleb loomsete rasvade ning valkude hulka, suhkrut ning soola. Rohkelt tuleb tarbida puu- ja juurvilju ning kiudaineid sisaldavaid toite nagu täisteratooted ning kaunviljad. Kala ja pähklid mõjuvad südamele ja veresoontele eriti hästi.

Kuidas ära tunda südamehaigust?

«Südamehaiguste varajased sümptomid võivad sageli jääda märkamata. Nende alla kuulub kurnatus, väsimus, õhupuudus, kerge hingeldamine, südame rütmihäired ja valud rindkeres. Kõige ohtlikum sümptom on füüsilise koormuse või suure vaimse pinge tagajärjel tekkiv surumise või pigistustunne, mis kiirgub selga, kaela või ülakõhtu. Kui pigistustunne lakkab füüsilise pingutuse katkestamisel, on suur oht, et lähiajal tekib südameinfarkt,» kirjeldas Viigimaa.

Südamehaiguste riskitegurid ning inimese roll oma tervise hoidmisel peaksid olema teada kõigile täisealistele inimestele. Samuti tuleks kaebuste korral kindlasti teha vastavad terviseuuringud.

Populaarne

Tagasi üles