Seitse fakti, mida sa soolestikubakterite kohta ei teadnud

Toit. Illustratiivne foto.

FOTO: Oleksandr Prokopenko / PantherMedia / Oleksandr Prokopenko

Soolestiku tervise mõju meie üldisele heaolule on teadlaste jaoks muutumas aina suuremaks uurimisteemaks. Mida rohkem kasvab uudishimu selle valdkonna vastu, seda rohkem mõistetakse sooolestikus elavate bakterite kooslust ehk mikrobioomi ning viise, kuidas seda toiduga mõjutada.

Forbes jagab huvitavaid fakte soolestiku mikrobioomi kohta, intervjueerides Viome tehnoloogia peadirektorit Guru Banavari. Viome on firma, mille peamine eesmärk on parandada tervist, kasutades toitu ravimina. Banavar usub, et kroonilised haigused on tänapäeva suurim terviseprobleem ning keskendub tehnoloogiate kasutamisele, millega võiks neid ohjeldada. 

1.  Tähtsad pole vaid soolestikus elavad bakterid

Soolestikus elab veel igasugu muid organisme. Archaea on antiiksed organismid, kellel ei ole rakutuuma ning toodavad sageli metaani. Neil on võime elada äärmuslikes tingimustes, nagu vulkaanikraatrites või happelistes kuumaveeallikates. Samuti elavad need organismid soolestiku happelises osas, kus on vähe hapnikku. Soolestikus elab veel erinevaid seeneliike, nagu pärmseen ning parasiite. Samuti võib kõhust leida toiduga seotud viiruseid, mis tekitavad kerget põletikku. Kõige põnevamad on aga bateriogaafid ehk mikroskoopilised viirused, mis nakatavad kindlaid baktereid. Uurijad loodavad, et ühel päeval on võimalik nendega antibiootikume täiustada.

2. Mikrobioom võib mõjutada veresuhkrut

Oluline on mäletada, et toidu tervislikkust määrab eelkõige see, mida soolestiku mikrobioom sellega peale hakkab. Viomes tehtud uues uuringus nähti suuri erinevusi inimeste glükeemilises vastuses, kuigi katseisikud sõid sarnaseid toite. Näiteks ühe jaoks tähendas banaani söömine äärmuslikku veresuhkru tõusu, teise puhul ei reageerinud keha peaaegu üldse. Tuleb välja, et teatud mikroobide tegevus võib muuta seda, kuidas keha reageerib süsivesikutele ja tõsta veresuhkru taset.

3. Mikroobid võivad mõjutada naharakkude uuenemist

Kui mehe soolestiku ökosüsteem on tasakaalustatud ja mitmekesine, tõuseb lühikese ahelaga rasvhapete tase. Need kasulike bakterite kõrvalsaadused on põletikuvastaste omadustega ja aitavad reguleerida soolestiku immuunvastust. Kõigele lisaks aitavad need meie raku DNA-l paljuneda ja parandada rakkude uuenemisvõimet. See tähendab kiiremat haavade paranemist ja suuremat naharakkude elastsust.

4. Liigsed valgud kurnavad seedimist

Valgud on kehale olulised. Need aitavad lihaseid kasvatada ja annavad energiat, kuid mikroobid peavad kõvasti vaeva nägema, et valke lõhustada ning sel võib olla negatiivseid tagajärgi. Kui valk ei ole täielikult lagundatud, võivad mikroobid üleliigse valgu muuta kahjulikuks kõrvalsaaduseks, näiteks ammooniaagiks. Valgurikas õhtueine, näiteks loomaliha, ei pruugi saada piisavalt aega seedimiseks. Kasulikum on süüa väiksemas koguses valku ning päeva esimeses pooles ja valida kergesti seeditavaid valke.

7. Soolestiku mikrobioomi järgi on võimalik öelda, kas oled sale või ülekaaluline

Vaid mikrobioomi vaadates saavad teadlased öelda, kas oled ülekaaluline või sale. Soolestiku mikrobioom mõjutab ainevahetust energia kasutamise ja hoidmise näol. Veel pole otseselt teada, kas teatud mikroobid teevad paksuks, kuid teada on juba seos ainevahetuse tervise ja teatud bakterite vahel.  

Tagasi üles