II tüübi diabeeti võib nimetada elustiilihaiguseks, mida on võimalik kontrolli alla saada eluviise muutes – rohkem liikudes ja toitudes tervislikult ning korrapäraselt. Raskematel juhtudel tuleb kasutada suukaudseid diabeediravimeid või insuliini.

Seni vanainimeste haiguseks peetud teise tüübi diabeeti diagnoositakse juba ka lastel ja noortel. Mida nooremalt teise tüübi diabeet diagnoositakse, seda suuremas seoses on see rasvumisega. «Üle 90 protsendi alla 40-aastastest, kel diagnoositakse diabeet, on rasvunud,» rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla endokrinoloogia ülemarst Anu Ambos.

Tervise Arengu Instituudi 2014. aastal tehtud Eesti täiskasvanute tervisekäitumuse uuringu kohaselt oli rasvunuid 19,5 protsenti, kümme aastat varem ehk 2004. aastal 14,4 protsenti. Mida enam on levinud rasvumine noorte hulgas, seda rohkem diagnoositakse endokrinoloogi sõnul diabeeti varakult. Rasvumise puhul on inimese kehamassiindeks vähemalt 30 ning seisundit koheldakse kui haigust. «Kahjuks hästi toimivaid kaalualanduse ravimeid Eestis saada ei ole, peamiselt saab abi elustiili ja toitumise muutmisest. Bariaatriline kiruria on muidugi viimane ja väga efektiivne lahendus,» rääkis Ambos. Rasvumine põhjustab kehas erinevaid ainevahetushäireid, sealhulgas insuliiniresistentsust, mis soodustab diabeeti haigestumist.

Kurja juureks mugav keskkond

Sellist registrit Eestis ei ole, kust saaks vaadata, millises vanuses keegi on diabeeti haigestunud, küll aga on teada, et rasvumise osa on suurenenud. Ambose sõnul on alla 40-aastane inimene diabeeti haigestumise seisukohalt noor. Varakult alanud diabeet toob endokrinoloogi sõnul kaasa palju probleeme, mis eakaid diabeedihaigeid ei vaeva. «Neil inimestel on pikk elu ees ja nad elavad oma haigusega aastakümneid. Selle ajaga jõuab neil tekkida palju erinevaid kaugtüsistusi, mida tuleb kõiki eraldi ravida,» seletas Ambos. Enamasti ei anna algav diabeet endast kuidagi märku. Ambose sõnul diagnoositaksegi haigust sageli siis, kui inimesed tulevad juhilubade tervisetõendit pikendama ning kontrollitakse üle pika aja veresuhkrut. Kindlasti peaks inimese tegema tähelepanelikuks haiguse esinemine lähisugulastel. Kui üks vanem on diabeetik, tõuseb haiguserisk Ambose sõnul juba 30 protsendini.

Ambose sõnul on haiguse ennetamiseks oluline rasvumisest hoiduda, olgugi, et rolli mängib ka pärilik eelsoodumus. Suur osa noorte rasvumisest tuleb arsti sõnul liialt mugavaks tehtud keskkonnast – füüsiline töö on peaaegu kadunud, igapäevane liikumine on viidud miinimumini ning toidulaud on rikkalikult täis ebatervislikke toite. «Noortel on tihti meri põlvini ja mõeldakse, et minuga midagi juhtu. Kahjulikud harjumused teevad aga pikapeale oma töö,» sõnas ta. Ambose sõnul on ühiskonna survel noored naised altimad oma kehakaalu kontrollima, kuid mehed mitte. «Arvuti taga istudes ja krõpse süües lähevad noored mehed sageli paksuks. Tervislik toit on küll kallim ja sageli ebamugavam, sest tuleb ise kodus süüa valmistada, kuid tervisele hinda panna ei saa,» sõnas arst.

Enamasti hakkab diabeet ohustama 50. eluaastates

Tartu ülikooli endokriinfüsioloogia professori Vallo Volke sõnul on teise tüübi diabeet peamiselt vanemaealiste haigus, kuid ülekaaluliste inimeste arvu suurenemise tõttu suureneb ka uute diabeedijuhtude arv. «Hiljuti Inglismaal tehtud uuringus oli haigestumise tipp 60. eluaastates. Tavapäraselt suureneb haigestumine teise tüübi diabeeti 50. eluaastates,» sõnast ta. Alla 40-aastaste inimeste haigestumine on harvem ja seotud tavaliselt tugeva ülekaalu ja geneetilise eelsoodumusega diabeedi tekkeks. «Vaid väga haruldastel juhtudel näeme noortel täiskasvanutel teise tüübi diabeeti, mis tekib normaalse kaalu juures,» nentis Volke.

Õnneks on professori hinnangul Eestis ekstreemne ülekaal noorte hulgas veel väikese levikuga ja väga varaseid teise tüübi diabeedijuhte harva. Uuringus leiti ka, et mõni südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktor oli nooremas eagrupis pisut sagedasem kui vanemaealistel. «Spekuleerides on see ilmselt põhjustatud ebatervislikumast elustiilist kui vanemas eas diabeeti haigestunuil,» sõnas Volke. Noortel täiskasvanutel tuleb püüda hoida normaalsele lähedast kehakaalu ning regulaarselt tegelda tervisespordi ja liikumisega, soovitas ta.

Diabeedi sümptomid:

  • Suukuivus ja joogijanu suurenemine
  • Sage urineerimine
  • Põhjuseta kaalukaotus
  • Sagedased igemepõletikud, seenhaigused
  • Suurenenud näljatunne
  • Väsimus, nõrkus
  • Rasvtõbi

Eesti meeste seas oli ülekaaluliste osa 40 protsenti ja rasvunuid 20 protsenti.

Naistest oli ülekaalulisi 28 protsent ja rasvunuid ligi 26 protsenti.  

Uurimused seostavad ülekaalu mitme faktoriga

  • Vähene kehaline koormus, sage televiisori vaatamine ja arvuti kasutamine. Veel sada aastat tagasi võis inimene tarbida päevas ligi 3000 kcal, kuna tegi rasket kehalist tööd ja kulutas toiduga saadud energia ka ära. Täiskasvanud naise põhiainevahetuseks kulub umbes 1300–1400 kcal, mehel 1600–1900 kcal päevas. Tänapäeval kulub tööealise inimese kehaliseks koormuseks keskmiselt 400–1200 kcal päevas. Päevane kogu toiduenergia peaks seega olema tööealisel olenevalt töö ja tegevuse iseloomust ligikaudu 1900–2800 kcal.
  • Söögikordade vahelejätmine. Regulaarne toitumine on normaalse kehakaalu saavutamise ja püsimise tähtis faktor. Liiga pikad söögivahed tekitavad nälja.
  • Sagedane väljaspool kodu söömine ja kiirtoitude rohke tarbimine. Vahetevahel väljas söömine ei tekita probleeme, kuid kui see muutub sagedaseks, ei ole päevane energiatarbimine enam kontrolli all, sest on raske hinnata söödud toidu toiteväärtust.
  • Madalam haridustase. Haritumad inimesed teavad tavaliselt rohkem tervislikust toitumisest. Samuti on neil paremad võimalused kõrgema toiteväärtusega toitu osta.
  • Suurenev jõukus vaesemates elanikkonna kihtides. Kui inimesed on kaua pidanud püksirihma pingutama ja nende sissetulekud on nüüd suurenenud, tahavad nad kaotatud aega tagasi teha ning proovida kõike, millest on pidanud varem loobuma.
  • Unehäired. Uurimused on näidanud, et liiga lühike uneaeg pidurdab täiskõhutunnet tekitava hormooni leptiini eritumist ning mõjutab ainevahetust. Seeläbi suureneb ülekaalu oht.
  • Ema ülekaal raseduse ajal ja lapse liiga suur sünnikaal. Mõlemad suurendavad riski, et laps muutub ülekaaluliseks.
  • Geneetiline eelsoodumus. Söögiisu ja metabolismi kontrollivad mitmesugused geenid ja harva on nende kombinatsioon selline, et soodustab ülekaalu ja rasvumist. Enamikel juhtudel on ülekaaluliste vanemate laste suur kehakaal seotud ikkagi koduste toitumisharjumustega.
  • Paljud teised faktorid.

Allikas: Tervise Arengu Instituut