/nginx/o/2019/10/17/12662230t1h23f3.jpg)
«Diabeet ei ole üksnes kõrgenenud veresuhkur ja varasemast hästi tuntud neeru-, silma- ja perifeersete närvide kahjustused ning kiirenenud ateroskleroos. See on ka südamepuudulikkus, steatohepatiit, vaskulaarne dementsus,» räägib Põhja-Eesti regionaalhaigla endokrinoloog-vanemarst Anu Ambos üha rohkem levivast haigusest.
«Näiteks on mõiste «teise tüübi diabeet» all tõenäoliselt varjul terve hulk alavorme, mille parema eristamisega saaksime patsientide käsitlust ja ravi hoopis rohkem individualiseerida,» kirjeldab Ambos ajakirjas Lege Artis.
Maailmas on hiljuti avaldatud andmetel 425 miljonit diabeetikut ja prognoosid on üksmeelsed: lähema paarikümne aasta jooksul kasvab nende arv oluliselt.
Arst tõdeb, et tänapäeval saab diabeeti varasemast paremini ravida. Uued antidiabeetikumid SGLT2 inhibiitorid ja GLP-1 retseptori agonistid teevad võidukäiku. «Ridamisi publitseeritavate uute diabeediuuringute tulemused näitavad veenvalt, et saame varasemast tulemuslikumalt ja ohutumalt mitte üksnes langetada veresuhkrut, vaid kaitsta ka diabeedihaige neere ja südant, langetada vererõhku ja kehakaalu. Uute ravimite toimemehhanismid pole lõpuni selged, kuid tõenäoliselt mõjutavad need diabeedini viivat patogeneetiliste protsesside ahelat enneolematul moel,» sõnas arst.
Kirurgia ravib efektiivselt lisaks rasvumisele ka diabeeti. Esimese tüübi diabeediga patsiente abistab järjest arenev tehnoloogia: insuliinipumbad ja sensorid, spetsiaalsed andmetöötlusprogrammid. Ka Eestis on juba tehtud edukaid kõhunäärme siirdamisi.