Täna käivitunud
kutsub süveneva väsimustunde üle kurtvaid inimesi tervisekontrolli, et ennetada verehaiguste võimalikku riski või kergendada nende varajast avastamist.
Süvenev väsimustunne võib olla verehaiguse tunnuseks
12. jaanuar 2009, 13:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Eret Jaanson rääkis tänasel kampaaniat tutvustaval pressikonventsil, et väsimusega tullakse arsti juurde sageli, kuid tihtipeale saab selle ennetamiseks või sellest lahtisaamiseks ise palju ära teha.
Kui aga piisav uni, liikumine (kas või pool tundi jalutamist päevas või jala töölt koju minek), tervislik toit jms ei aita, tuleb Jaansoni sõnul arsti poole pöörduda ja lasta uurida end igaks juhuks tõsisemate haiguste suhtes. Samuti siis, kui ei oska väsimust mitte kuidagi loogiliselt seletada.
Lihtne vereanalüüs võib aidata tuvastada verehaigust, pärast analüüsi tegemist saab aga perearst Eesti Perearstide Seltsi esinaise Ruth Kalda sõnul suunata patsiendi erialaarstide juurde edasisteks uuringuteks ja raviks.
Eesti Hematoloogide Seltsi esinaine, Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja professor Hele Everaus märkis, et kui autol või mõnel kodumasinal on midagi katki, annab ta sellest väga kiiresti teada, kuid inimorganismi puhul ei pruugi me osata haigustunnuseid tõlgendada.
«Ilmselt inimorganism on niipalju kohanemisvõimeline, et sageli ei tee ta meile niisuguseid tempusid kohe,» märkis Everaus. Väsimus on tema sõnul üks märguandeid, mida organism meile edastab, kui midagi on korrast ära.
Professor Everaus märkis, et enamasti on väsimus seletatav pika tööpäeva ja psühholoogiliste pingetega, samuti võib ta olla meediast saadud hirmutava info tagajärjeks. Kuid alati ei saa tema sõnul nii lihtsalt väsimusele seletusi leida.
«See võib olla pärit sealt, kus meie erinevad koed alates südamest, ajust, maksast, neerudest ei saa piisavalt hapnikuga varustatud,» rääkis Everaus. Organismi hapnikuga varustamise ülesanne on Everausi sõnul antud punastele verelibledele ja kui neid on liiga vähe, võib tegemist olla näiteks aneemiaga.
Punaliblede vähesuse põhjuseks võib olla kasvaja
Professor Everaus tõi mõned näited verehaigustega patsientidest. Nii rääkis ta vastuvõtule tulnud 51-aastasest naisterahvast, kes oli käinud neli kuud erinevaid analüüse tegemas ja saanud ka ravi, kuid situatsioon läks vaatamata sellele kogu aeg halvemaks.
Tegemist oli punaste vererakkude vähesusega ning mingeid muid sümptomeid peale väsimuse, jõuetuse ja selle, et näost peegeldus ka arsti jaoks jõuetus ja kahvatus, tal ei olnud. Professor Everaus rääkis, et patsiendile käe kõhu peale asetanud, tundus, et seal on midagi, mis ei meeldi. Nii tuligi välja, et tegemist oli punavererakkude vähesuse ühe sagedasema põhjusega ehk kasvajalise haigusega. Täpsemalt oli naisterahval jämesoolevähk.
«Ilma põhjust ravimata me poleks sellest situatsioonist välja tulnud. Täna on see proua juba tööl tagasi ja punavereliblede näitajad annavad silmad ette tervetele inimestele,» rääkis ta.
Teine patsient pöördus arsti poole kaebusega, et pea on paks ja öösel ei saa vasaku külje peal magada. Selline olukord oli kestnud üle aasta. Patsienti uurides selgus, et tegemist on kroonilise müloidse leukeemia ehk verevähiga. «Ja see vasema poole raskustunne ei ole midagi muud kui suurenenud põrn,» selgitas Hele Everaus.
«Kuulake, mida teie organism teile tahab öelda,» ütles professor Everaus ja soovitas minna mure korral esialgu perearsti juurde ja kui ka midagi hullu ei ole, on oluline, et mure saaks lahendatud.
Teavituskampaania mõtte välja pakkunud Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liidu esindaja Karin Naaritsa sõnul on Eestis leukeemia- ehk siis verevähihaigeid 1000 inimese ringis.
«Kui neile lisada veel nii lümfoomi- kui ka aneemiapatsiendid, siis on verehaiguste põdejate arv märgatavalt suurem. Nii mõnigi neist on jõudnud kas teadmatusest või hoolimatusest oma tervise suhtes arsti juurde liiga hilja,» tõdes Karin Naarits.
«Eestis saab praegu leukeemia- või lümfoomidiagnoosi üle saja eestimaalase aastas. Varasema sekkumise puhul on ravitulemused alati paremad ning neid tulemusi saab sõna otseses mõttes mõõta päästetud inimeludes,» lisas Hele Everaus.
Professor Everausi sõnul on enamikule ilmselt uudiseks see, et kasvajate ravi vallas on nii teadus kui ka ravimite arendus viimase kümne aastaga teinud hulgaliselt edusamme. Õigeaegse sekkumise ja pädeva ravi korral on verehaigused tihti ravitavad või muudetavad kontrollitavateks kroonilisteks haigusteks.
Kampaania «Väsimus murrab?» korraldajateks on perearstide selts, hematoloogide selts ning leukeemia- ja lümfoomihaigete liit.
***
Verehaigusi võib olla raske märgata. Haigustunnusteks võib olla väsimus, nõrkus, vähenenud füüsiline jõudlus, kergesti tekkivad verejooksud, marrastused ja sinikad, kaalulangus, luu- ja liigesevalud, kerge palavik, vastuvõtlikkus nakkustele, suurenenud lümfisõlmed.
Aneemia ehk kehvveresus on hemoglobiini vähesus veres, mistõttu on vähenenud hapniku omastamine organismis.
Leukeemia on vere ja luuüdi vähk ehk rahvakeeli verevähk või valgeveresus. Vähirakud veres takistavad vereloome teket ning seetõttu ei saa keha tõhusalt võidelda nakkuste ja bakterite vastu.
Lümfoom on lümfisüsteemi vähk, mis saab alguse valgete vereliblede tootmisel tekkivast veast ning nõrgendab inimese immuunsüsteemi.
Verehaigus võib tabada kõiki - seda olenemata inimese soost, vanusest, rahvusest ja jõukusest.
Õigeaegsel sekkumisel on ka pahaloomulised verehaigused ravitavad või muudetavad kontrollitavateks haigusteks.
Igaüks on oma organismi peremees. Kui tajud muutusi enesetundes või väljanägemises, siis pöördu arsti poole.
Allikas: Eesti Leukeemia ja Lümfoomihaigete Liit