:format(webp)/nginx/o/2019/10/18/12665373t1hc56e.jpg)
Teadusuuringutest on selgunud, et puhastustöölistel on oluliselt suurem astma, kopsuinfektsioonide ja krooniliste hingamisteede haiguste risk. Teadlased hoiatavad, et ka kodudes regulaarselt pihustatavate puhastusainete kasutamine on tervisele pikas perspektiivis ohtlik.
Tavalised puhastusvahendid sisaldavad sageli alkoholi, ammoniaaki, kloori, glükooli, naatriumhüdrooksiidi, akrüülpolümeeri ja eetreid. Pihustamise käigus hingab inimene need ühendid sisse ning läbi hingamisteede limaskesta jõuavad need vereringesse. Need ained võivad õhus reageerida teiste ühenditega, moodustades ohtlikke gaase. Samuti sisaldavad mitmed puhastusvahendid formaldehüüdi – tuntud kantserogeeni –, mis vähendab viljakust, häirib hormonaaltalitlust ning suurendab rinnavähi riski.
Mitmete uuringute tulemusel on kindlaks tehtud, et pihustatavad puhastusvahendid põhjustavad kroonilisi hingamisteede haiguseid. Uuest uuringust selgus, et pihustatavad ained suurendavad oluliselt ka astma riski. Uuring viidi läbi kümnes Euroopa riigis ning osalejate tervist jälgiti mitme aasta vältel. Leiti, et osalejad kasutasid regulaarselt keskmiselt 15 erinevat puhastusvahendit ning et pihustatavaid vahendeid kasutanud inimestel oli märksa suurem astma risk. Samuti leiti, et astma diagnoosiga inimestel, kes kasutasid pihustatavaid puhastusaineid, esines rohkem sümptomeid ja komplikatsioone.
Pihustatavad puhastusvahendid mõjuvad kopsude tervisele pea sama halvasti kui suitsetamine. Bergeni Ülikooli teadlaste korraldatud uuringu käigus jälgiti üle 6000 inimese tervist 20 aasta vältel. Leiti, et pihustatavate puhastusvahendite kasutamine suurendas kopsuinfektsioonide riski, vähendas immuunsüsteemi võimekust ning kopsumahtu. Teadlased soovitavad vältida kõiki pihustatavaid puhastusaineid – kaasaarvatud õhuvärskendajaid – , sest õhku pihustatud osakesed jõuavad kergesti vereringesse. Nende asemel võiks kasutada tavalisi puhastusvahendeid ning kummikindaid.
/nginx/o/2019/10/08/12634283t1hede2.jpg)