:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2019/10/21/12674780t1h2fa2.jpg)
Harvardi meditsiinikooli teadlased võrdlesid 60. ja 70. eluaastates surnud inimeste ajusid nende omadega, kes surid üle 100-aastaselt.
Ajuuuring leidis, et see iseloomujoon võib noorelt hauda viia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Nature avaldatud uuring leidis, et nooremalt surnud inimestel oli ajus vähem valku, mis aitab alandada ajuaktiivsust. Valk reageerib geenidele, mis ärgitavad aju mõtlemisel. Varasemad uuringud on leidnud, et REST aitab kaitsta aju Alzheimeri tõve eest.
Hetkel ei ole võimalik RESTi taset elusal ajul uurida. Et inimajudest saadud leide testida kasutasid Harvardi uurijad usse ja hiiri. Suurendades ja vähendades nende ajutegevust leidsid uurijad samad tulemused. Loomad, kellel ei olnud ajukoes REST valku surid palju kiiremini.
Täiesti üllatav oli teadlaste sõnul asjaolu, et kuigi arvatakse, et ajuaktiivsus hoiab meid kognitiivselt normaalsetena, siis tuleb sellest uuringus välja, et aju tervist parandab hoopis puhkamine.