Noor vähihaige: selgus, et ka minu elu küljes on hinnalipik, millest minu jõud üle ei käi

37-aastast Reelika-Merylin Raidmäed tabas melanoom kaheksa aastat tagasi.

FOTO: Vähiravifond «Kingitud elu»

Vähiravifond «kingitud elu» pani õla alla 37-aastase kahe lapse ema Reelika-Merylin Raidmäe melanoomiravile. Ravim on erakordselt kallis ja haigekassa seda ei kompenseeri - neli ravikuuri maksavad üle 53 000 euro, millest Reelika katab 2000 eurot. 

Vähiravifond kutsub oma Facebooki lehel kõiki üles spetsiaalselt Reelika heaks annetama. «Kingitud elu» kirjutab ka, et Reelikale ostetav ravim on fondi jaoks tähenduslik. Mustvee pereisale Alar Tuppile soetati sama ravim 2015. Tol ajal oli ravim uus ja maksis letihinnas 160 000 eurot. Tänu sellele õnnestus tal kurjast haigusest vabaneda ning mees on nüüd kahekordne vanaisa.

Reelikal avastatud melanoom tuli peale mitmekordseid operatsioone ikka tagasi ning päästa sai vaid ravim, mida haigekassa ei rahasta. Vähiravifond tuli Reelika abipalvele vastu. 

Noor naine kirjutab:

«Minu loo juured ulatuvad aastasse 2011, kui üks veidi ebatavaline sünnimärk paremal küljel rinnapiirkonnas mind arsti juurde viis. See eemaldati, saadeti uuringule ja pärast kolme nädalat ootamist tuli vastus, et tegemist on melanoomiga. Staadium oli IA, mis tähendas suurt ehmatust aga kõik ei olnud kadunud. Lausa 97 protsenti selle diagnoosiga..

Hinges oli madalseis, aga see leevenes aja jooksul, kahe väikse tütre emana ei olnudki aega norutama jääda. Kahjuks ma ei kuulunud selle 97 protsendi sisse. Viis ja pool aastat hiljem avastasin täiesti juhuslikult kaenla alt suurenenud lümfisõlme. Häirekell hakkas tööle, pinnapealselt lootsin veel, et põhjus võib olla ju ka muus. Sisimas aga tegelikult teadsin. Vastus tuli ja mu maailm kukkus kokku. Kõlab klišeena, aga need on hetked, mil hindad oma elu täiesti ümber. Sa mõistad, et sina ise oled tähtis. Need inimesed sinu lähikonnas on tähtsad. Kõik hetked, mis sa nendega koos veedad, on väärtuslikud. Kõik muu on teisejärguline. Seekordne staadium oli IIIB, mis tähendas, et kaenla alt eemaldati kõik ülejäänud lümfisõlmed, tehti ka kogu keha uuring. Õnneks oli kogu uuritav «materjal» veel tookord puhas.

Vahepealsed kontrollid olid korras, veel ka tänavu maikuus. Selle aasta augustis tekkis mul aga seljavalu. Esialgu ei osanud midagi kahtlustada, seljahädad pidavat paranema ise. Aga ei paranenud ei ühe kuuga ega ka teise kuuga. Pigem süvenesid ja hakkasid liikumist piirama. Perearst käskis ühendust võtta onkoloogiga, et teha kiirelt ära PET-uuring, et «kõik muu» välistada. Kahjuks oli «kõik muu» tagasi ja õelamalt kui ei kunagi varem. Seetõttu oli nüüd minu kord vähiravifondi poole pöörduda, sest selgus, et vajaminevat ravimit haigekassa ei rahasta.

Mul on kaks noort tütart ja abikaasa, kes on minu jaoks kogu maailm, lähiring sugulasi-sõpru, kellest ma väga hoolin - ma ei ole valmis alla andma. Kui oled kord sellise diagnoosi saanud, siis mõnes mõttes eladki kolme kuu või poole aasta kaupa, ehk siis on asju, mis ikka kindlasti tahaks veel teha. Sel suvel täitus mu suur unistus ja sain osaleda tantsupeol maailma kõige toredama tantsurühmaga. Ma väga tahaksin veel tantsida…

Minu tunded tol hetkel, kui ma vähiravifondi kirja positiivse vastusega avasin, on kirjeldamatud. Ma olen väga-väga tänulik! Olen aastaid teie tegemistele kaasa elanud, võimaluse korral ise annetanud, olnud vahepeal ka püsiannetaja, jaganud teie üleskutseid. Nüüd siis selgus, et ka minu elu küljes on hinnalipik, millest minu jõud üle ei käi. Teie ulatatud abikäsi annab lootust nii mulle, minu lähedastele ja ehk ka selles suunas, et haigekassa jaoks ei ole üks inimene vaid number statistikas ja exceli tabelis.

Kingime Reelikale aega olla oma perega!

  • Kõik on väga teretulnud noore naise heaks panustama.
  • Annetusi saab teha märksõnaga «Reelika raviks» fondi kodulehel.
Tagasi üles