Vaktsiinide tootmine on kallis ja pikaajaline protsess ja see on allutatud väga paljudele kindlatele reeglitele.
Kas inimesed pöörduvad vaktsiinivastasusest pärast pereliikme nakatumist ja rasket haigust?
Jah, vahel küll. Olen kohanud mitmeid vanemaid ja vanavanemaid, kes on valmis end vaktsineerima selleks, et kaitsta oma raskelt haiget last või lapselast - isegi juhul, kui nad ise vaktsineerimist õigeks ei pea. Aga nad on valmis tegema kõikvõimaliku, et mitte olla ohuks oma kallile.
Eesti arstid kogunesid eelmise nädala lõpus, et arutleda, kuidas astuda vastu vaktsineerimise kohta levivale väärinfole. Mida siis ette võtta?
Lisaks erinevate erialade arstidele ja teadlastele osalesid arutelus ka õed, ämmaemandad, riigiametnikud jne jne. Oma tuge pakkus ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder.
Mure ongi selles, et kõik kokkutulnud tegelevad vaktsiiniteemaga eraldi - arstid igaüks omaette, riigiametnikud omaette. Aga meil on vaja oma jõud ühendada, ja kasutada ka mittemeditsiiniliste erialade abi - näiteks IT-inimesed, kommunikatsiooniinimesed jne.
Keegi meist ei sea kahtluse alla inimese õigust valida, kas ta soovib terviseabi või mitte. Me ei soovi kedagi vastu tema tahtmist vaktsineerida.
Meie kõigi põhiline eesmärk on see, et otsuse tegemiseks peab inimeste käsutuses olema arusaadav info vaktsiinide kohta. Inimesed peavad oma valikud tegema teadlikult, mitte valeinfo põhjal.