Perearst Karmen Joller selgitab, mis toimub vaktsiiniga organismis pärast süstimist

Perearst Karmen Joller soovib, et inimesed saaksid vaktsineerimist puudutavad otsused teha õige ja arusaadava, mitte valeinfo põhjal. Foto: Eero Vabamägi

Gripist aitab hoiduda vaktsineerimine - iseäranis haigushooaja alguses, nii et paari nädala jooksul jõuavad tekkida viiruse eest kaitsvad antikehad. «Vaktsiin paneb tööle inimese enda immuunsüsteemi, mis toodab iga haiguse jaoks spetsiifilised antikehad,» selgitab perearst Karmen Joller.

Miks on oluline end ja pereliikmeid vaktsineerida?

Arstidena näeme, et vaktsineerimata laste osakaal üha suureneb. Juba on tekkinud esimesed nakatumised leetritesse, mis olid tänu vaktsineerimisele meil juba tükk aega kadunud. Leetreid nimetatakse vaktsiinvälditavate haiguste kanaarilindudeks. Kunagi kasutati kanaarilinde kaevandustes selleks, et tuvastada mürgiste gaaside leket kaevandusšahti: šahti riputati puur kanaarilinnuga. Kanaarilind oli tundlik ja suri gaasimürgistusse, mis näitas kaevuritele, et on aeg kiiresti šahtist väljuda. 

Sama on leetritega: kui leetrid, vaktsiinvälditavatest haigustest kõige nakkavam, levima hakkab, on viimane aeg tegutseda selle nimel, et teised sarnased haigused meie maale ei jõuaks. 

Vaktsineerimine on kõige loomulikum ja looduslikum viis immuunsuse omandamiseks: vaktsiin paneb tööle inimese enda immuunsüsteemi, mis toodab iga haiguse jaoks spetsiifilised antikehad - molekulid, mis aitavad haigustekitaja neutraliseerida, kui see organismi peaks jõudma. Selliste molekulide loomine võtab organismil aega kaks kuni kolm nädalat. Vaktsiinvälditavad haigused on üldiselt väga rasked haigused, st kaks kuni kolm nädala pärast, kui antikehad valmis saavad, võib olla juba hilja. 

Kuidas on tagatud vaktsiinide ohutus? 

Vaktsiinid on üks paremini läbi uuritud ravimirühmi üldse. Esiteks on tehtud palju ja mahukaid teadusuuringuid, mille üks uurimiseesmärk on olnud ka ohutuse tagamine. Teiseks jälgitakse vaktsiine ka kasutamise ajal. Kui arst, ämmaemand või õde vaktsineerib, registreerib ta muuhulgas ka vaktsiinipartii numbri. Kui peakski tekkima mõni ootamatu kõrvaltoime, on võimalik konkreetset vaktsiinidoosi järgida kuni tootmiseni välja. 

Vaktsiinide tootmine on kallis ja pikaajaline protsess ja see on allutatud väga paljudele kindlatele reeglitele. 

Kas inimesed pöörduvad vaktsiinivastasusest pärast pereliikme nakatumist ja rasket haigust?

Jah, vahel küll. Olen kohanud mitmeid vanemaid ja vanavanemaid, kes on valmis end vaktsineerima selleks, et kaitsta oma raskelt haiget last või lapselast - isegi juhul, kui nad ise vaktsineerimist õigeks ei pea. Aga nad on valmis tegema kõikvõimaliku, et mitte olla ohuks oma kallile. 

Eesti arstid kogunesid eelmise nädala lõpus, et arutleda, kuidas astuda vastu vaktsineerimise kohta levivale väärinfole. Mida siis ette võtta?

Lisaks erinevate erialade arstidele ja teadlastele osalesid arutelus ka õed, ämmaemandad, riigiametnikud jne jne. Oma tuge pakkus ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder. 

Mure ongi selles, et kõik kokkutulnud tegelevad vaktsiiniteemaga eraldi - arstid igaüks omaette, riigiametnikud omaette. Aga meil on vaja oma jõud ühendada, ja kasutada ka mittemeditsiiniliste erialade abi - näiteks IT-inimesed, kommunikatsiooniinimesed jne. 

Keegi meist ei sea kahtluse alla inimese õigust valida, kas ta soovib terviseabi või mitte. Me ei soovi kedagi vastu tema tahtmist vaktsineerida. 

Meie kõigi põhiline eesmärk on see, et otsuse tegemiseks peab inimeste käsutuses olema arusaadav info vaktsiinide kohta. Inimesed peavad oma valikud tegema teadlikult, mitte valeinfo põhjal.