Arst pead tõstvast kriisist: inimestele pakutakse 160 kilomeetri kaugusel tegutsevat perearsti

Kas kõrgem palk tooks arstid maale tööle?

FOTO: Andriy Popov/PantherMedia / Andriy Popov

Mis on maapiirkondades perearstide nappuse põhjuseks ja kuidas olukorrast välja murda?

Viljandi perearstikeskuse perearst Helve Kansi tõdeb, et maapiirkondade perearstiabi kättesaadavus on väga erinev. Kus perearst tegutseb, seal ei ole kättesaadavusega probleeme ja seal on patsiendid õnnega koos, vahendab Kansi arvamust Med24. «Paraku on perearstide keskmine vanus kõrge ja üha sagedamini loobutakse nimistust pensioniikka jõudmise tõttu või lihtsalt väsimisest,» tõdeb Kansi. Sestap võib tema arvates halva stsenaariumi korral järgnevatel aastatel perearstiabi maal muutuda luksuseks.

«Esmatasandilt nõutakse iga aastaga aina rohkem ja kui kontrollorganitelt puudub motiveeriv tugi, välja tuuakse vaid tühiseid ja otsitud puudusi, siis tekib tegutsejatel frustratsioon,» ütleb Kansi. Arsti arvates on arusaamatu, kui mõnes omavalitsuses suhtutakse perearsti kui mittevajalikku nähtusesse ja lausa takistatakse tema tegutsemist kogukonnale esmatasandi teenuste osutamisel. «On omavalitsus, kelle koduleheküljel on kohalikele inimestele pakutud lisaks kohapeal tegutsevatele perearstidele välja neli perearsti, kes tegutsevad hoopis 160 kilomeetri kaugusel. Sellistes oludes ei saa siis imestada, miks ei tule ülikoolist noori arste, kes tahaksid võtta nimistut, ja eriti veel maale. Arstita nimistute sundliitmine toob kaasa allesjäänud perearstidele topeltkoormuse ja väsides lahkuvad nemadki.»

Kuidas meelitada perearste maale tööle? Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialisti Liis Sildnik leiab, et põhjust on nii rõõmustamiseks kui ka muretsemiseks. «Eluea üldise pikenemisega käib kaasas ka tööjõu vananemine. Seda, et inimesed suudavad ja tahavad kauem töötada, on näha ka tervishoiusektoris,» sõnab ta. Teisalt peab tagama tööjõu taastootmise ehk noorte perearstide koolitamise, ning seda on tehtud Sildniku sõnul järjest suurenevas mahus. «Peremeditsiini eriala prioritiseerimise tulemusena on kahel viimasel peremeditsiini residentuuri vastuvõtul esmakordselt olnud soovijaid rohkem kui kohti. Samas osaleb perearstide konkurssidel ikka vähe noori ning konkursid sageli lausa ebaõnnestuvad.»

Seni on maal töötamist motiveeritud nii lähtetoetuse kui ka kaugusetasuga, kuid Sildniku sõnul on kindlasti vaja aja möödudes süsteemi korrigeerida – võimalusi motiveerivamaks rahastamiseks arutatakse.

«Teiste riikide eeskujul ning vajadusest tulenevalt on ka meil plaanis vaadata üle perearstide rahastus, et need arstid, kes on nõus töötama keskustest kaugemal, saaksid motiveerivalt tasustatud. Kindlasti ei ole suurem tasu ainus motivaator, mis arste maale tööle meelitaks, kuid alahinnata seda samuti ei saa. Seega on rahastamine kvaliteedi ja kestlikkuse seisukohast väga oluline. Lisaks muidugi piisavad koolitusmahud, digilahendused ja muud toetavad meetmed.»

Sildnik märgib, et muutmaks maapiirkondade praksiseid rohkem nähtavaks, on Tartu Ülikool residentuuriprogrammi muudatustes arvestanud olemasoleva riikliku vajadusega ning toonud praktikabaasidena sisse rohkem väiksemaid haiglaid ja pikendanud maapraksise tsüklit neljalt kuult kuuele kuule.

«Oluline on lisada, et maale ei pea kindlasti minema vaid noored arstid, oodatud on igas eas arstid ja õed,» tähendab Sildnik.

Populaarne

Tagasi üles