Apteekide ühendus: pole selge, kuidas kevadest ravimid patsiendini jõuavad

Ravimid Foto: Elmo Riig / Sakala

Sotsiaalministeerium, kes vastutab apteegireformi eest, ei ole Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) hinnangul suutnud viie aasta jooksul välja töötada apteegireformi probleemide ja mõjude analüüsi ega tõsiselt võetavaid rakendusmehhanisme, mis reaalselt aitaksid proviisoritel apteeke omandada ja reformi ellu viia.

«Puudub isegi kriisiplaan ravimite kättesaadavuse kriisi ennetamiseks. Oma tegematajätmine aetakse tänaste apteegiomanike kaela. Sotsiaalministeeriumi aastatepikkune tegevusetus ja ükskõiksus on viinud olukorrani, kus kogu sektor on kriisi lävel ja enam kui pooli Eesti apteeke ähvardab kevadel sulgemine,» sõnas EAÜ juhatuse liige, proviisor Timo Danilov.

Danilovi sõnul on kujunenud äärmiselt kummaline olukord. «Apteegireformi eestvedaja ja vastutaja sotsiaalministeerium ei ole pakkunud proviisoritele tõsiselt võetavat tuge apteekide omandamisel, rääkimata kriisiplaanidest ja mõjuanalüüsidest, mis on niivõrd olulise teema puhul elementaarsed. Samas on võetud endale suisa seadusandja roll ja nõutakse reformi puudulikul kujul elluviimist ja muudatuste välistamist. Täitevvõimu esindava ministeeriumi retoorika eirab õigusriigi ja võimude lahususe põhimõtet, mistõttu on kannatajaks patsiendid.»

Järgmise aasta 1. aprillist on sulgemisohus üle 300 apteegi üle Eesti, mis tähendab, et mitmetes Eesti paikades halveneb või suisa kaob ravimite kättesaadavus. «Ravimite kättesaadavus ei ole teema, mille üle arrogantselt ja üleolevalt avalikku debatti pidada ning öelda, et asjad loksuvad iseenesest paika. Analüüsimata on kas või see, mis saab siis kui uus, alustav proviisorapteek läheb pankrotti, mida juhtub sageli värskelt alustavate väikeettevõtetega. Kuidas siis ravimid patsiendini jõuavad? Kahjuks on sotsiaalministeerium võtnud diskussiooni välistava positsiooni ja jätnud apteekrid ning kogu sektori kriisi eelõhtul omapäi. Rääkimata patsientidest, kes on täna kõige ebamäärasemas olukorras,» selgitas Danilov.

Timo Danilov ütles, et viis aastat on sotsiaalministeerium lubanud esitada apteegireformi mõjudeanalüüsi, rakendusmehhanismid ja riskiplaani, kuid siiamaani pole suudetud või tahetud neid välja töötada. «Viimasel minutil, 22. oktoobril vahetult enne ERRi saadet «Suud puhtaks» saatis sotsiaalministeerium EAÜ-le kummalise dokumendi, mida ei oska ühtegi kategooriasse liigitada. Võimatu on sellist dokumenti pidada analüüsiks või tegevusplaaniks. Tehtud on midagi vaid tegemise pärast ja selleks, et linnuke kirja saada. Asja tõsiseltvõetavus tekitab suure küsimärgi. Selline käitumine meenutab algklasside õpilast, kes püüab enne tunnikontrolli õpetajat veenda, et tal on kodutöö ikkagi tehtud,» tõdes Timo Danilov.

Näiteks väidab sotsiaalministeerium nimetatud dokumendis, et proviisoritele on välja töötatud abimaterjal, mis pakub teavet selle kohta, mida apteegi asutamisel tuleks silmas pidada. Sellise paberi puhul on tegemist formaalsusega, mis pärielus kedagi edasi ei aita ja ei motiveeri apteegi omanikuks hakkama.

Sotsiaalministeeriumi väitel on antud raha Proviisorite Kojale apteegipidamisest huvitatud proviisorite koolitamiseks ning juriidiliseks- ja ettevõtlusalaseks nõustamiseks. Proviisorite Koda esindab täna vähem kui 10 protsenti proviisoritest. Jällegi on loodud kunstlik tegevus, mille eesmärgiks on ühe esindusorganisatsiooni ülalpidamine, mitte proviisoritele sellise abi pakkumine, mida nad tegelikkuses ka vajavad. Ainult hea sõna toel keegi ära ei ela ega ettevõtjaks ei hakka.

Sotsiaalministeerium kirjutas 22. oktoobril sotsiaalkomisjonile: «Analüüsisime ka vajadust luua täiendavaid krediidimeetmeid apteeki omandada soovivale proviisorile, kuid olukorra kaardistus kinnitas, et finantsvahendite taotlemiseks on juba olemas erinevad võimalused, mistõttu täiendavate meetmete loomine ei ole vajalik. Proviisorite finantsvõimekuse toetamiseks on võimalik kasutada näiteks Kredexi meetmeid – ettevõtte stardilaenu ja ka laenukäendust.»

EAÜ hinnangul on see märk tõsiasjast, et ministeerium ei ole pidanud vajalikuks ühegi reaalselt tuge pakkuva rakendusmehhanismi välja töötamiseks. Praktika on näidanud, et proviisoritel puudub reaalselt võimekus õiglase hinna eest apteeki omandada. Riik ei ole mõelnud täiendavate finantstagatiste peale olukorras, kus korraga peaks alustama suur hulk ettevõtjaid apteegipidamist.

Ainsa tänuväärse algatuse on teinud ravimiamet, kes lõi kaardirakenduse, mis näitab piirkonniti kui paljud apteegid on sulgemisohus. Kaardirakendus annab selge pildi reaalsest kriisiolukorrast.

Timo Danilovi sõnul on EAÜ nördinud, et riik on viis aastat tegelenud asendustegevustega ja pole täitnud oma kohustusi ega lubadusi. Tegelikkuses pole astutud ühtki tõsiselt võetavat sammu selleks, et apteegireformi ellu viia. «Külvatud on väga palju hirmu ja segadust, mille tulemusena kannatab kõige rohkem ravimeid vajav inimene. 24. oktoobri Maalehes tõdes ka ravimiamet, et apteegireformi rakendumisel võib mõnes piirkonnas apteegiteenus katkeda,» võttis Danilov kokku.