Professor Jüri Allik avaldab, kas loteriivõit muudab õnnelikuks
Kuula KUKU saadet!

Kui inimene pole eluga rahul, siis ka loteriivõit teda pikalt õnnelikuks ei tee, natukese aja pärast on ta samal tasemel tagasi, rääkis Allik.

FOTO: Leung Cho Pan/PantherMedia / Leung Cho Pan

«Kõige olulisem pole teadmine, vaid teadmatus ning kõige rohkem emotsioone tekitab ebamäärasus. Hirmu põhjustab see, kui inimene ei tea, mis teda ootab,» ütles Tartu ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor ja akadeemik Jüri Allik tänases saates «Patsiendiminutid».

Varem otsiti üksikuid geene, mis paneksid asjad paika. «Geenid ei määra saatust, vaid geeniinformatsiooni teadmine on viis, kuidas inimene saab võidelda oma saatuse vastu,» lausus Allik. Uuringud on näidanud tuhandete geenikombinatsioonide seoseid tervise, iseloomu või kalduvusega negatiivsetele emotsioonidele. Räägitakse tõenäosustest ja terviseriskidest. Näiteks ennustatavalt kõrge kehamassiindeksiga ehk rasvumisele kalduval inimesel tasuks näksimise vältimiseks panna söögikordade vahel toit üldse silma alt ära. Süütud vahepalad kergitaksid tal kehakaalu palju jõudsamalt kui mõnel teisel, kel taoline risk geenikaardis puudub.

Kalduvused teatud viisil käituda mõjuvad tervisele samuti riskantselt. «Näiteks neurootilisus või kalduvus tunda negatiivseid emotsioone on ohtlikumadki kui veresooni kahjustav kolesterool. Meelekindlus jällegi määrab väga suurel määral ära, kui kaua inimene elab,» rääkis Allik. Kõige lihtsam ahel, kuidas tahtejõud toimib, on näiteks arsti ettekirjutuste täitmine. Kui inimene ei võta rohtu iga päev õigel ajal, siis see lühendab tema eluiga. Väikesed igapäevased asjad, nagu meelespidamine, mälu ja üldine võime aru saada on tervise seisukohast väga olulised.

Geeniinfo, nagu ka muu terviseinfo edastamine vajab harjutamist ja meedikute jaoks eraldi väljaõpet. Inimesele lisab geneetiliste riskide teadmine vabadust. Sel juhul saab teha teadliku valiku, kas ja kuidas informatsiooni arvesse võtta. Eluga rahulolu ja hea tervise vahel puudub kindel seos. «Subjektiivne heaolu ei sõltu niivõrd elusündmustest kui üldistest kalduvustest. See on sihuke vintske värk, nagu autonoomne mootor inimese sees, mida on raske muuta. Kui inimene pole eluga rahul, siis ka loteriivõit teda pikalt õnnelikuks ei tee, natukese aja pärast on ta samal tasemel tagasi,» selgitas Allik.

Üle maailma tehtud uuringud näitavad suurt terviselõhet erineva haridustaseme ja sissetulekutega inimeste vahel. Kõrgema haridusega ja jõukamatel oleks justkui parem tervis, aga Alliku sõnul tuleneb see eelkõige teadmistest ja vajaliku info hankimise oskusest. «Kui haridus, teadmiste hulk ja vaimne võimekus ei võimalda vajalikku informatsiooni kätte saada ja mõista, siis siin ongi tervishoiu põhiline funktsioon seda lõhet ühiskonnas vähendada. Kurb on aga see, et terviselõhe igal pool maailmas kasvab,» sõnas Allik.

Populaarne

Tagasi üles