Teadlased: tööandja saab keskeakriisis töötaja heaks palju ära teha

Keskeakriis on levinud probleem.

FOTO: Shutterstock

Keskeakriis on levinud nähtus, kuid ometi kaasneb sellega sageli stigma ning stereotüüpidest tulenev naeruvääristamine. Ometi on tegemist tõsise probleemiga, mis põhjustab ärevust ning vähendab produktiivsust ning motivatsiooni tööl ja eraelus.

Keskeakriis võib tabada igaüht, ka neid, kelle elu ja karjäär on vägagi rahuldavad. Majandusteadlased ja psühholoogid on uurinud, mis põhjustab inimestel keskeas psühholoogilise kriisi ning kuidas saaksid tööandjad seda ennetada või leevendada.

Warwicki Ülikooli teadlased tegid kindlaks, et rahuolu oma töö ja eraeluga hakkab järsult langema pärast 35ndat eluaastat. Teadlaste sõnul on tegemist väga levinud nähtusega, kuid hea uudis on see, et rahulolu hakkab elu teises pooles taas tõusma ning võib jõuda varasemast kõrgemale tasemele, moodustades U-kujulise kõvera. Rahulolu hakkab taastuma pärast 50ndat eluaastat. Rahulolu langus hõlmab endas nii töö- kui ka eraelu – tegemist on universaalse nähtusega, mida on uuritud üle 50 riigis.

U-kujuline rahulolu kõver esineb igas valdkonnas – nii tippjuhtidel kui lihttöölistel. Paradoksaalselt võib tippjuhi keskeakriis isegi keerulisemaks osutuda, sest inimene saab aru, et objektiivselt ei ole tal põhjust end nii halvasti tunda, aga kuna siiski tunneb, lisandub sellele veel süütunne ja häbi, sest ühiskond eeldab, et inimene on oma olukorda arvestades rahul.

Keskeakriisi põhjuste välja selgitamiseks analüüsis vahemikus 1991–2004 üle 23 000 inimese andmeid. Nad osalesid igal aastal küsitlustes, milles neil paluti hinnata oma elu kvaliteeti ning ka seda, kas nad arvavad, et on järgmise viie aasta möödudes õnnelikud. Selgus, et noored kipuvad oma tuleviku rahulolu kõvasti üle hindama. Seepärast võib juhtuda, et aja möödudes tuleb neil pettuda, sest reaalsus ei vasta ootustele.

Samas leiti, et keskealised inimesed alahindasid enamasti oma tulevast rahulolu ja elu kvaliteeti ning tänu sellele olid nad positiivselt üllatunud, kui nende elu kvaliteet viie aasta jooksul siiski paranes. Pärast 50ndat eluaastat hakkab rahulolu tõusma ning kahetsus ja ärevus kaduma. Selle võrra olid keskealised õnnelikumad.

Õnneks on võimalik keskeakriisist tuleneva ärevuse, stressi ja sihituse tundega midagi ette võtta. Oluline on endale teadvustada, et tegemist on universaalse nähtusega, mis aja möödudes üle läheb. Teadmine, et inimese tunded on normaalsed ning võimalus nendest kellegagi rääkida ning tuge saada, on suureks abiks. Psühholoogid soovitavad keskeakriisis inimestel end proovile panna, õppida midagi uut või seada endale uusi eesmärke.

Tööandja võiks korraldada mentorlusprogramme, töötubasid ning nõustamisi, et aidata töötajatel olukorraga paremini toime tulla. Samuti võib tööandja korraldada koolitusi, pakkuda uusi projekte või vaheldusrikkamaid ülesandeid. Oluline on inimesi tunnustada ning premeerida, et nad tunneks ennast väärtusliku ning asendamatuna.

Populaarne

Tagasi üles