Rinnavähiga võitlev eestlanna: keemiaravi ajal ma trennis käimist ei jätnud

PM Tervis
Copy
Rinnas tükki tundes tuleb pöörduda koheselt kontrolli.
Rinnas tükki tundes tuleb pöörduda koheselt kontrolli. Foto: Andriy Popov/PantherMedia / Andriy Popov

Pärnumaalt pärit Triinu Kirimägi (28) eluteele tuli 2018. aasta septembris ootamatu takistus. Triinu tundis, et tema rinnas on kummaline tükk. Oktoobris läks naine perearsti juurde, kust suunati ultrahelisse. Sealt edasi sai ta saatekirja mammograafiasse ning 2019. aasta veebruaris öeldi, et tegemist on halvaloomulise kasvajaga.

Triinu oli selle hetkeni kindel, et tegemist on vaid tsüstiga. Arstid olid seni samuti öelnud, et ilmselt ei ole midagi halba, kuna naine on veel nii noor, vahendab Buduaar.

Esmane reaktsioon tõi pisarad silma. «Üritasin ikka ennast tagasi hoida, aga hakkasin nutma. Imelik oli olla seal kabinetis, istuda ja töinata. Esialgu ei jõudnud üldse kohale, et mul rinnavähk on. Ma olen ju nii noor. Kuidas see üldse võimalik on?»

Triinu rinnast lõigati välja 2,2 sentimeetri suurune tükk. Kui haigus oleks aga olnud geneetiline, oleks kaasnenud ka oht, et eemaldatakse rinnad. 

Keemiaravi on Triinul tänaseks läbitud – seda oli kokku kuus korda. «On paremaid päevi, on halvemaid päevi. Aga see on talutav. Esimesed keemiad olid natuke raskemad, mul oli iiveldus, väsimus. Aga trennis käimist ma ei jätnud. Tegin jõusaali trenni siis umbes kahel korral nädalas, nüüd käin juba neli-viis korda nädalas trennis. Kui ma ei tundnud ennast iseendana, siis istusin kodus. Aga see pole üldse minu moodi,» tõdeb ta.

«Minu jaoks on see kerge takistus eluteel, tuleb ära teha ja edasi liikuda. Inimestel on palju hullemaid haigusi – pole jäsemeid, ei saa kõndida, ei saa rääkida, ei näe, mingi muu puue. See, mis mul on, pole ju midagi. Minul endal läheb üsna tihti üldse meelest ära, et ma haige olen. Aga siis, kui inimesed linna peal imelikult vaatama hakkavad, siis tuleb meelde, et aa... jah, mul pole ju juukseid peas,» muigab Triinu, kes ajas juuksed haiguse tõttu kiilaks ega varja seda.

Triinu utsitab minema kontrolli kohe, kui tundub, et rinnas on tükk – mammograafia ei ole valus. «Õigeaegselt avastatud rinnavähk on hästi ravitav.»

Triinut ootab peagi ees kiiritusravi, millele järgnevad hormoonsüstid ja seda kaks aastat järjest – iga kuu üks süst. 

Kas ravi üldse mõjub, on siiski Triinu mõtteis tiksunud. «Ega seda ei tea keegi. Ravime ju põhimõtteliselt nähtamatut haigust, mitte üksi kompuuter ega vereanalüüs ei näita imepisikest rakumuudatust. Tuleb lihtsalt terve elu oma tervise eest ilusti hoolt kanda ja loota, et ei pea seda enam kunagi läbi elama.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles