Mida tehakse poisslaste kasvatamisel sageli valesti?

Empaatiavõime on eluks vajalik oskus. Foto: Shutterstock

Uuringutest on selgunud, et see, kuidas lapsevanemad väikelapsi nende soo põhjal erinevalt kohtlevad, võib takistada poisslastel sotsiaalsete oskuste arengut ning mõjutada nende enesehinnangut.

Mitmest uuringust on selgunud, et nii lapsevanemad, kasvatajad kui ka õpetajad kohtlevad lapsi nende soo põhjal erinevalt ilma, et oleksid sellest alati teadlikud. Klassiruumivaatluste põhjal tehti kindlaks, et kätt tõstmata sõna võtnud tüdrukutele tehakse tihemini märkuseid kui samamoodi käituvatele poistele, sest eeldatakse, et poiste puhul on teatav reeglite eiramine loomupärane, tüdrukutel mitte. Arengupsühholoogid on aga seisukohal, et tegemist on õpitud käitumisega, mida süvendab omakorda õpetajate ja lapsevanemate käitumine. Ometi mõjutab see tendents tugevalt ühiskondlikku arusaama mehelikkusest ja naiselikkusest.

Teadlased on leidnud, et tüdrukud saavad kodust ja koolist rohkem emotsionaalset tuge ja julgustust olla avatud. Psühholoogid on leidnud, et poisslapsi kasvatades järgitakse sageli «mehed ei nuta» printsiipi, millest lähtuvalt piiratakse seda, kuivõrd on poistel sotsiaalselt aktsepteeritav rääkida muredest, tunnetest ja väljendada emotsioone. Seetõttu tunnevad paljud poisslapsed normaalsete emotsioonide tõttu teenimatult häbi ning see mõjub halvasti nende enesekindlusele.

Arengupsühholoogide sõnul on lapse esmaseks eeskujuks vanem, kes temaga kõige rohkem aega veedab – üldjuhul ema. See tähendab, et laps identifitseerib end vanemaga, jäljendab tema käitumist ning õpib selle põhjal suhtlemist ning sotsiaalseid rolle. Emalt õpitud hoolivus, hellus ja avatus on lapse vaimse ja füüsilise arengu jaoks äärmiselt oluline. Probleem tekib siis, kui lapsel tuleb hakata järsku vastanduma vanemale, kellega ta varasemalt samastus. See võib põhjustada lapsel ärevust ja ebakindlust.

Poistele sobilikku käitumist õpetatakse osalt naissoole vastandumise teel – see, mis on lubatud tüdrukutele, pole lubatud poistele ning on sageli nõrkuseks. Ometi on emotsioonid – hirmud, valu, viha, kurbus – normaalne inimeseks olemise osa nii meestel kui ka naistel. See ei tähenda, et poisid ja tüdrukud oleksid või peaksid olema samasugused või et neid peaks samamoodi kasvatama, vaid seda, et nende normaalseid impulsse ja reaktsioone ei peaks soopõhiselt piirama. Kui poisslaps on endas ja oma keskkonnas piisavalt kindel, et suudab olla avatud, analüüsida ja mõista iseenda ja teiste vaimset seisundit ja mõtteid, ei tee temast tulevikus nõrka isiksust, vaid õpetab talle empaatiavõimet.

Empaatiavõime on eduka suhtluse ja suhete alus, mis tähendab, et kui poisid ei saa lapsepõlves piisavalt toetust ja ettevalmistust, võib neil olla tulevikus raskem inimestega efektiivselt suhelda. Samuti võimaldab empaatiavõime inimesel end maailmas turvalisemalt tunda ning on vajalik, et inimene suudaks hinnata nii iseenda kui ka teiste vaimset seisundit. Ekspertide hinnangul on selliste oskuste puudulikkus üks põhjus, miks nii paljudel meestel esineb probleeme depressiooni, alkoholisõltuvuse ja koduvägivallaga. Koduvägivald on suures osas suhtlus- ja väljendusoskuse puudulikkus, võimetus normaalselt emotsioonidega toime tulla ning ebakindlus iseenda identiteedis ning oma ühiskondlikus rollis.

Lapsepõlv ja kasvatus mõjutavad tugevalt lapse sotsiaalseid oskusi ja enesekindlust. Arengupsühholoogid on leidnud, et mida avatumad lapsed kodus olla võivad, seda õnnelikumad nad tulevikus on. Seetõttu on oluline pakkuda lastele soost sõltumata turvalist keskkonda ja panustada nende vaimsesse arengusse võrdselt.