Kuus levinud müüti gripihooajast, mille uskumine võib haiguse kallale tuua

Grippi ei nakatuta külmetamisest, vaid kokkupuutest nakatunud inimesega.

FOTO: Antonio Guillen Fernández/PantherMedia / Antonio Guillen Fernández

Olenemata gripivaktsiini kättesaadavusest, tapab viirus endiselt iga aasta maailmas tuhandeid inimesi. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel esineb igal aastal 3–5 miljonit tõsist gripijuhtumit ning haigusse sureb 290 000–650 000 inimest.

Koos gripipuhanguga levivad ka haigusega seotud müüdid. Gripp on hingamisteede viirusnakkus, mida tekitab gripiviirus. Inverse toob hingamisteede arsti Bracha Chigeri abil välja kuus levinud müüti seoses gripiga. 

1. Gripp on lihtsalt külmetus

Gripp, rahvakeeli külmetushaigus, on hingamisteede nakkus, mida tekitavad erinevad viirused. Gripp on enamasti hullem kui külmetushaigus. See algab äkki ning mõne tunni jooksul tekivad palavik, nohu ja kinnine nina, köha, väsimus, lihasvalu, peavalu, külmavärinad ja higistamine. Külmetusega kaasneb enamasti nohu ja köha ega kaasne tõsiseid tüsistusi. Gripitüsistused võivad olla nõrgema immuunsusega inimesele ka eluohtlikud. Üheks levinumaks ja ka tõsisemaks neist on kopsupõletik. Teised võimalikud tüsistused võivad olla südame-, aju- või lihaskoe põletik ja organipuudulikkus. See juhtub siis, kui gripiviirus kopsudes tekitab põletikulise vastuse terves kehas ja põhjustab häireid mitme organi töös. Enamus inimesi paraneb gripist kolme kuni seitsme päevaga. Riskigrupis olevad inimesed: rasedad, eakad, alla kaheaastased lapsed või kroonilised haiged võivad vajada aga haiglaravi.

2. Gripivaktsiin võib nakatada gripiga

Vaktsiin ei sisalda elusviirust, mistõttu ei ole võimalik vaktsineerimisest haigestuda. Samal ajal kui soovitatakse gripi vastu vaktsineerida, ringlevad ka teised hingamisteede viirused, mis võivad gripiga sarnaseid sümptomeid tekitada. On suur tõenäosus nakatuda ühega nendest viirustest ning tihti omistatakse haigestumise põhjus just tehtud vaktsiinisüstile. Vaktsiin hakkab toimima kaks nädalat peale süstimist ning selle aja jooksul on grippi nakatumine veel võimalik, eriti kui süst on tehtud siis, kui gripihooaeg on juba alanud.

3. Vaktsiinist piisab gripi ärahoidmiseks

Vaktsiin ei ole täiesti efektiivne. Lisaks sõltub vaktsiini toimivus vanusest ja vaktsineeritava tervisest ning sellest, kui palju klapivad vaktsiinis sisalduvad tüved ringlevate gripiviirustega. Grippi saab ennetada regulaarse kätepesu ja desinfitseerimisega ning haigetega kontakti vältimisega.

4. Külmetamine tekitab grippi

Ainuke viis nakatumiseks on kokkupuude gripiviirusega. Gripihooaeg kattub külmaperioodiga ning seetõttu seostatakse neid ka omavahel. Viirus kandub peamiselt edasi nakatunud ja aevastava inimese süljepiiskadega, ka köhimisel ja rääkimisel. Gripiviirusega võib kokku puutuda ka nakatunud pindade või objektide, näiteks ukslinkide kaudu, kust pisikud jõuavad kätelt suhu, silma või ninna.

5. Inimene võib seagrippi haigestuda

Terminit seagripp kasutatakse mõnikord ebatäpselt, et viidata gripi A-tüvele, mis tekitas 2009. aastal ülemaailmse gripipandeemia. Teadlased märkasid, et see oli sarnane mõnele gripi tüvele, mida nähti sigadel. Seetõttu hakati seda kutsuma seagripiks. Seda ei tohiks aga nimetada seagripiks, sest see viitab gripile, mis esineb sigadel. Gripi A-tüvega nakatunud patsiente tuleks ravida samamoodi, nagu oleks neil mõni muu hooajaline gripiviirus.

6. Gripi vastu peaks kasutama virusevastaseid ravimeid

Gripiravim vähendab gripi sümptomeid, nagu nohu, valud ja väsimus. Puhkus, piisavalt vedelikke ja köha, ninakinnisuse ja palaviku ravimisega. Tõsiste tüsistuste riski all olevatele inimestel võib olla vaja viirusevastaseid ravimeid, mida tuleb aga välja kirjutada 24-48 tundi peale haiguse algust, et ravi oleks kõige efektiivsem.

Populaarne

Tagasi üles