/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2019/10/29/12696324t1h3504.jpg)
Uuest uuringust selgus, et liigne sool suurendab lisaks südamehaiguste riskile ka vaimse võimekuse vähenemise ja dementsuse riski.
Kas sool tekitab dementsust? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On teada, et liigne sool põhjustab kõrget vererõhku, häirib verevarustust ja kurnab südant, kuid nüüd korraldasid New Yorgi neuroteadlased katse, mille käigus uuriti soola mõju kognitiivsele võimekusele.
Varasemate loomkatsete tulemusel on teada, et liigne sool võib põhjustada dementsust, sest sool aktiveerib molekuli, mis suurendab organismis põletiku taset. Molekul – interleukiin-17 – vähendab ajurakkude võimet toota lämmastikhapet. Lämmastikhape toetab verevarustust, võimaldab veresoontel laieneda ja soodustab toitainete jõudmist kudedesse. Kui ajurakud ei suuda toota piisavas koguses lämmastikhapet, suureneb südame koormus, väheneb verevarustus ning võivad tekkida erektsiooniprobleemid.
Liigne sool toidus vähendab lämmastikhappe sisaldust veres kuni 25 protsenti. Tuginedes eelmistele teadusuuringutele, korraldasid teadlased katse, milles söödeti isastele ja emastele hiirtele liigses koguses soola kuni 36 nädala jooksul. Leiti, et dementsuse tekkimisel mängib olulist rolli tau-valk, mille ülesanne on toetada ajurakkude tööd – see stabiliseerib mikrotuubuleid, mis toetavad ajurakkude varustamist toitainetega. Kui tau-valk lakkab oma funktsiooni täitmast ning seda tekib ajju liigne kogus, põhjustab see vaimse võimekuse vähenemist ja dementsust.
Teadlaste hinnangul toimib liigne sool inimorganismis samamoodi ja seetõttu tuleks jälgida, et igapäevane toit ei sisaldaks liigselt soola.