:format(webp)/nginx/o/2019/10/29/12696119t1hfb0d.jpg)
Eesti kõrva-nina-kurguarstide ja pea- ja kaelakirurgide selts tegi sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika ekspertkomisjonile ettepaneku lisada pneumokokivaktsiin riiklikku vaktsineerimisprogrammi.
Erialaselts tahab riiklikku programmi veel ühe vaktsiini lisada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selts tõstatas selle teema üles juba 2014. aastal. Samuti esitati koos infektsioonhaiguste, lastearstide, kopsuarstide, hematoloogide ja nefroloogide seltsiga 2017. aastal haigekassale tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepanek pneumokokkinfektsiooni poolt ohustatud riskirühmade vaktsineerimiseks pneumokokkidevastase konjugeeritud polüsahhariidvaktsiiniga.
Eesti kõrva-nina-kurguarstide ja pea- ja kaelakirurgide selts on veendunud, et pneumokokivaktsiin tuleb lisada immuniseerimiskavasse kõikidele imikutele, kuna vaid see lähenemine toob parima võimaliku kasu vaktsineerimisest, muuhulgas vaktsineerimise mõju keskkõrvapõletikele.
Seltsi president Kristel Kalling toob välja, et kuni 80 protsenti lastest põeb ägedat keskkõrvapõletikku vähemalt korra enne 3-aastaseks saamist, 7. eluaastaks on 40 protsenti lastest põdenud keskkõrvapõletikku 6 korda või enam. Kõrva-nina-kurguhaiguste spetsialistid tegelevad keskkõrvapõletiku kõige raskemate juhtumitega, kus perearsti abi enam ei aita. Tavaliselt jääb nende keskkõrvapõletike tekitaja teadmata, kuid võib arvata, et 30–50 protsenti juhtudest on põhjustatud pneumokokist. Kliiniliste uuringutega on näidatud, et pneumokoki konjugeeritud vaktsiinide (PCV) kasutamisega on vähenenud ägedate keskkõrvapõletike arv, seda eelkõige keeruliste juhtude osas. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab pneumokokivaktsiini lisamist lastele riiklikesse immuniseerimiskavadesse kogu maailmas. Eesti on üks viimaseid riike Euroopas, kus seda pole veel tehtud.