Miks inimesed haigutavad?

Haigutamine võib mõjuda ajule jahutavalt. Foto: Shutterstock

Kõik inimesed ja enamik selgroolisi loomi haigutavad ning teadlased on üritanud kaua välja selgitada, mis on haigutamise funktsioon. Princetoni ülikooli teadlased spekuleerivad, et haigutamine aitab jahutada aju.

Teadlased on korraldanud uuringuid, et jõuda haigutamise otstarbes selgusele. Selleks on korraldatud katseid rottide, hiirte, papagoide ning ka inimeste peal. Haigutamise ajal toimub intensiivne lõualuu venitus, mis stimuleerib kaela, näo ja aju verevarustust. Sügav hingamine ja jahe õhk jahutab nii verd kui ka seljaaju vedelikku, mis aitab jahutada aju. Liiga kuum veri suunatakse ajust eemale ning jahedam veri kopsude ja jäsemete piirkonnast suunatakse ajju, et seda jahutada.

Teadlaste hüpotees oli, et kuna külm õhk jahutab aju efektiivsemalt, peaksid inimesed külmaga rohkem haigutama. Selle tõestamiseks korraldati katse, mille käigus mõõdeti, kui palju inimesed jaheda ja soojema ilmaga haigutasid. Esmalt 21-kraadises õhus ja seejärel 36-kraadises õhus. Osalejatele näidati haigutavate inimeste pilte ning vaadati, kas külmas õhus viibinud haigutasid seepeale rohkem. Haigutamine on inimese ajus leiduvate peegelneuronite tõttu nakkav. Tulemustest selgus, et inimesed haigutavad tõepoolest jahedamas õhus rohkem: 45 protsenti osalejatest haigutas 21-kraadise ilmaga ja vaid 24 protsenti osalejatest 36-kraadise ilmaga.

Princetoni ülikooli teadlaste uuring on pälvinud kriitikat, sest selle loogika järgi peaksid inimesed just kuumas õhus – mil aju vajab rohkem jahutust – rohkem haigutama, sest muidu pole jahutussüsteem funktsionaalne. Samuti arvatakse, et haigutamisel võib olla lisaks füsioloogilisele põhjusele ka sotsiaalne selgitus – haigutamine saadab signaali teistele, et inimene on unine või uimane, mis tähendab, et tema tähelepanu on hajutatud. Evolutsiooniliselt on see oluline signaal, sest sedasi teavad teised, et neil tuleb selle võrra rohkem valvel olla, või siis vastupidi, taipavad samuti, et peaksid puhkama.